/nginx/o/2018/03/15/7687401t1h0f29.jpg)
Kõrge vererõhk pole eraldi haigus, vaid tavaliselt teiste probleemide tagajärg. Olgu see vere kõrge kolesteroolisisaldus, ainevahetushäired, ateroskleroos, neerude puudulik töö, mille tagajärjel on vedeliku hulk kehas suurem, või närvipingega kaasnev stress ja ärevus. Samuti tõstavad vererõhku unehäired.
Neerude tööd parandavad vett väljutavad taimed: kaselehed, põldosi, linnurohi, vesihein, petersell, kõrvenõges, kasemahl, köögiviljad – eriti kurk ja kabatšokk –, arbuus, pirnid, kirsid, jõhvikad. Põletiku korral on abi metskuldvitsast, teelehest, raudrohust ja kortslehest. Taimetee valmistamiseks võetakse 1 tl peenestatud taimepuru tassi kuuma vee kohta ja lastakse 15 minutit seista. Marju võib kasutada ka smuutides, isegi koos taimedega. Kõrvitsat ja kabatšokki võiks süüa toorena, kasutada salatis või smuutides.
Vere kõrge kolesteroolisisalduse alandamiseks tuleb toitumist muuta ja lisada menüüsse näiteks kiudainerikkaid toiduaineid: kaerahelbeid, herneid, köögivilju, avokaadot, kala, samuti sibulat, küüslauku, karulauku. Ainevahetuse üks reguleerijaid on letsitiin. Letsitiini leidub täispiimas, munakollases, ökosojatoodetes, linaseemnetes (saab jahvatada ja kasutada koos marja- ja taimejahuga kama asemel) ja linaõlis, nisuidudes, seesamiseemnetes ja avokaados. Letsitiin kaitseb ka veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosi eest. Tee tegemisel võiks kasutada võilillejuurt, piparmünti, kibuvitsamarju. Kolesterool on meie keha funktsioneerimiseks vajalik, seepärast ei tohiks üritada paaniliselt selle taset langetada, vaid tasakaalustada nn hea ja halva kolesterooli vahekorda. Omal moel on kehale vajalikud mõlemad.
Kõrge kolesteroolisisalduse ja ateroskleroosi vastu aitab hariliku mailase tee, mida juuakse kuuridena. Sellest on abi saadud ka siis, kui pea on uimane ja kõrvus kohiseb. Omal ajal soovitas hariliku mailase teed proviisor Kaljo Mandre.
Tee valmistamiseks võetakse 1 tl peenestatud taimepuru tassi kuuma vee kohta ja lastakse 15 minutit seista, juuakse 1-2 tassi päevas. Kuuri pikkus oleneb probleemi suurusest. On inimesi, kes on joonud mailase teed kuude kaupa ja saanud abi nii kõrge vererõhu, peavalu kui kõrge kolesterooli vastu.
Vererõhk tõuseb närvipingetegi tõttu ja sel puhul on abi melissist, monardast, harilikust punest, nurmenukuõitest ja kurgirohust. Tugevama stressi ja ärevuse vastu aitab veisesüdamerohi. Kõik need taimed aitavad unetuse puhulgi. Lõõgastava toimega on lavendel, mida võib kasutada nii aroomilambis tilkadena kui ka droogina vannivees.
Kui vererõhuga kaasnevad südamerütmihäired, aitab viirpuuõite tee või tinktuur. Tinktuur tuleks valmistada ise, et tagada kvaliteet. Viirpuud õitsevad juuni esimestel päevadel, siis tuleb neid korjata ja kuivatada või tinktuuri teha. Raviomadustega on valged ehk hariliku viirpuu õied, roosadel ja dekoratiivviirpuudel raviomadusi pole.
Veresoonte puhastamiseks ja tugevdamiseks on kasulikud viirpuumarjad nii tee kui ka hoidistena. Sügisel võib neid lihtsalt süüa: osal liikidest on marjad suured ja säilivad jahedas (ka sügavkülmas) mitu kuud – vähemalt jõuludeni. Kel veresoontega probleeme, võiks need enda menüüsse võtta.
Vererõhu kiire alandajana on tuntud must aroonia, millest on tehtud koos kirsilehtedega siirupit. See polegi juhuslik, sest kirsilehed ja lehevarred on kasulikud neerude tööle. Aroonia laiendab veresooni ja vererõhk langeb. Kuivatatud arooniamarjad või arooniamahl sobivad teesegudesse. Marju võib hoida sügavkülmas, et iga päev natuke kasutada – kas tees, smuutis või lihtsalt põske pista.
Veresooni laiendava ja lõõgastava toimega on piparmünditeegi.
Verd vedeldavad taimed on angervaks, mustasõstramarjad ja -lehed, iisop ja pärnaõied. Neil kõigil on ka veresooni puhastav ja ateroskleroosivastane toime.
Taimede tarbimise ja menüü muutmisega tuleks alustada kohe probleemi tekkides. Kui võtate juba tablette, tuleb jälgida koostoimet – eriti verevedeldajatega. Liikumine, tervislik toit ja positiivne ellusuhtumine on teretulnud haiguse igas etapis. Taimigi kasutatakse järjest rohkem smuutides, küpsetistes, toidu maitsestamiseks ja siirupite-jookide valmistamisel.
Madala vererõhu korral on taimedest kasutatud teravat kroonohakat, mandžuuria araaliat, eleuterokokki, sidrunväändiku marju ning musta ja rohelist kvaliteetset teed, kohvi. Veresoonte toonust aitab tõsta kõrvenõgesetee (kasutatakse pimedal ajal oktoobrist aprillini), nõukogude ajal joodi vahel hommikuti musta teed konjakiga.