Vererõhk tõuseb närvipingetegi tõttu ja sel puhul on abi melissist, monardast, harilikust punest, nurmenukuõitest ja kurgirohust. Tugevama stressi ja ärevuse vastu aitab veisesüdamerohi. Kõik need taimed aitavad unetuse puhulgi. Lõõgastava toimega on lavendel, mida võib kasutada nii aroomilambis tilkadena kui ka droogina vannivees.
Kui vererõhuga kaasnevad südamerütmihäired, aitab viirpuuõite tee või tinktuur. Tinktuur tuleks valmistada ise, et tagada kvaliteet. Viirpuud õitsevad juuni esimestel päevadel, siis tuleb neid korjata ja kuivatada või tinktuuri teha. Raviomadustega on valged ehk hariliku viirpuu õied, roosadel ja dekoratiivviirpuudel raviomadusi pole.
Veresoonte puhastamiseks ja tugevdamiseks on kasulikud viirpuumarjad nii tee kui ka hoidistena. Sügisel võib neid lihtsalt süüa: osal liikidest on marjad suured ja säilivad jahedas (ka sügavkülmas) mitu kuud – vähemalt jõuludeni. Kel veresoontega probleeme, võiks need enda menüüsse võtta.
Vererõhu kiire alandajana on tuntud must aroonia, millest on tehtud koos kirsilehtedega siirupit. See polegi juhuslik, sest kirsilehed ja lehevarred on kasulikud neerude tööle. Aroonia laiendab veresooni ja vererõhk langeb. Kuivatatud arooniamarjad või arooniamahl sobivad teesegudesse. Marju võib hoida sügavkülmas, et iga päev natuke kasutada – kas tees, smuutis või lihtsalt põske pista.
Veresooni laiendava ja lõõgastava toimega on piparmünditeegi.
Verd vedeldavad taimed on angervaks, mustasõstramarjad ja -lehed, iisop ja pärnaõied. Neil kõigil on ka veresooni puhastav ja ateroskleroosivastane toime.
Taimede tarbimise ja menüü muutmisega tuleks alustada kohe probleemi tekkides. Kui võtate juba tablette, tuleb jälgida koostoimet – eriti verevedeldajatega. Liikumine, tervislik toit ja positiivne ellusuhtumine on teretulnud haiguse igas etapis. Taimigi kasutatakse järjest rohkem smuutides, küpsetistes, toidu maitsestamiseks ja siirupite-jookide valmistamisel.
Madala vererõhu korral on taimedest kasutatud teravat kroonohakat, mandžuuria araaliat, eleuterokokki, sidrunväändiku marju ning musta ja rohelist kvaliteetset teed, kohvi. Veresoonte toonust aitab tõsta kõrvenõgesetee (kasutatakse pimedal ajal oktoobrist aprillini), nõukogude ajal joodi vahel hommikuti musta teed konjakiga.