Lüpsifarmis kulub päevas kümneid liitreid kemikaale

FOTO: Mailiis Ollino

Loomapidamisele orienteeritud agrofirmad peavad farmiseadmete puhtuse ja loomade hügieeni huvides tahes-tahtmata kasutama lautades mitmesuguseid kemikaale, kusjuures toiduseadus sätestab, et need vahendid ei tohi saastada toodetavat toitu ning peavad olema ohutud inimestele ja loomadele.

Sellised kemikaalid on näiteks lüpsiseadmete, torustiku ja piimajahuti pesemiseks mõeldud vahendid, vedelad või pulbrilised pesuained ruumide puhastamiseks, desinfitseerimisained, udara lüpsieelse ja lüpsijärgse puhastamise vahendid, lehmade sõrahooldusvahendid ning üldised pesu- ja puhastusained. Tänapäeval on võetud suund, et kõik sellistes vahendites kasutatavad orgaanilised koostisosad on biolagunevad ja need ei sisalda fosfaate. Samas nõuavad need ained siiski teravat tähelepanu, sest juba keskmises 700pealises lüpsifarmis kulub neid päevas kümneid liitreid.

„Farmides kasutatavad puhastusained peavad piimatorustikest- ja mahutitest eemaldama rasvast ja valgulist mustust, samuti piimakivi,” selgitab OÜ Tiidumäe Grupp farmikeemia spetsialist Rasmus Kirsimäe. „Desinfitseerimisaineid kasutatakse piima kvaliteeti alandavate bakterite hävitamiseks. Tegemist on kutsealaseks kasutamiseks mõeldud puhastusainetega, mis on kontsentreeritumad kui kodukasutuses olevad tooted.”

Tootja peab vastutama, et turule lastav toode vastab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kehtestatud nõuetele.

Vahendid farmi puhastamiseks ja loomade hügieeniks

Näiteks udarahoolduses on tarvis, et pärast lüpsi kasutatav kemikaal, mis sisaldab glütserooli, kiletekitajat, paksendajat, mitteioonseid pindaktiivseid aineid ja 3000 ppm joodi, peab reguleerima lipiide ning hoidma nisad niisked ja sitked. Lüpsi eel kasutatav vahend peab nahka n-ö pindaktiivselt hooldama ja puhastama, olema optimaalse pH-ga ning tagama piimasaaduste hügieenilise keskkonna. Kui esimest vahendit saab kasutada pealepihustamise või udara vahendisse kastmise teel, siis lüpsieelset ainet tuleb udarale kanda spetsiaalse lapi või paberiga.

Sõrahooldusvahend sisaldab happeid, aldehüüde ja alkoholi, seda on kõige mugavam kasutada spetsiaalsetes vannides, millest loomad läbi käivad. Selle kasutamise eesmärk on sõrgade puhastamine ja kahjustatud sarvkesta eemaldamise järgne ravi.

Desovahendeid kasutatakse kiireks ja ohutuks bakterite, viiruste, hallituse ja spooride hävitamiseks. Need vahendid põhinevad tavaliselt stabiliseeritud peroksüäädikhappel ja on kasutuses ka näiteks toiduainetööstuses. Äädikhapet sisaldavat desoainet võib kasutada roostevabast terasest, alumiiniumist, emaileeritud metallist jt mittemustast metallist pindade puhastamisel. Kasutada võib selliseid vahendeid tsirkulatsioonisüsteemides, pindadele piserdades või materjali selles leotades.

Piimasüsteemide puhastamine

Piinlikku puhtust nõuavad ka lüpsiseadmed ise, torustikud, mida mööda piima juhitakse, piimajahutid, pumbad, autole pealelaadimise seadmed jm süsteemi osad, mida mööda farmis lüpstud toorpiim ringleb. Selle süsteemi puhastamise põhiline vahend kujutab endast aluselist aktiivkloori lahust, mida tänapäeval toodetakse fosfaadivabana. Veel on olemas kloorivabad leeliselised puhastus- ja pesuvahendid.

Rasmus Kirsimäe rõhutab, et lüpsiseadmeid tuleb pesta ja desinfitseerida pärast igakordset kasutamist. Lüpsiseadmete pesuks kasutatakse aluselisi pesuaineid, happelisi pesuaineid, liittoimega pesuainet, mis peseb ja desinfitseerib samaaegselt, desinfitseerivaks komponendiks on tavaliselt naatriumhüpoklorit.

„Kui pesuks kasutatakse ainult aluselist pesuainet, siis peale seda on vajalik eraldi desinfitseerimine selleks mõeldud ainega,” kirjeldab Kirsimäe. „Torusselüpsiseadmete pesu korral kasutatakse ringpesu meetodit, kus peale torustiku eelloputust tehakse aluselise või aluselise liittoimega pesuainega põhipesu.”

Pesuaine lahuse ringlemisaeg on 10–20 minutit, järgneb loputus puhta veega ja vajadusel desinfitseerimine. Pärast õhtust lüpsi soovitab Kirsimäe teha põhipesu happelise pesuainega. Tavaliselt piisab ühest-kahest korrast nädalas. Happelise pesuaine kasutamise sagedus sõltub paikkonna vee karedusest ja raua sisaldusest. Robotlüpsiseadmete pesuained erinevad veidi koostiselt eelnevalt mainitutest.

Eraldi on vahendid automaatsete lüpsiseadmete, lüpsirobotite pesemiseks. Nende eesmärk on ennekõike piimajääkide, rasva ja valkude eemaldamine, aga ka rooste tekkimise vältimine ja raudoksiidi lahustamine, mistõttu on need vahendid üldjuhul happelised – sisuliselt on tegemist katlakivi eemaldajaga, mis muudab lubja ja piimakivi vees lahustuvateks ühenditeks, rasvad ja valgud kas emulgeeritakse või hüdrolüüsitakse.

Piimasüsteemide puhastamise järel tuleb mahutid ja torustikud kohe puhta veega läbi pesta, et pesuvahend ei jõuaks pindadel kuivama hakata.

Farmikeemia hoiustamisel kehtib üldine reegel – need ained ei talu jahedat temperatuuri, mistõttu neid peaks säilitama ruumis, kus õhutemperatuur ei lange alla viie plusskraadi.

Farmikeemiale spetsialiseerunud

Kemikaalid on biolagunevad ega sisalda fosfaate. Sääraste kemikaalide kasutamiseta loomapidaja läbi ei saa, iseäranis tähtis on puhtuse ja hügieeni hoidmine lüpsifarmis, sõltumata sellest, kas lüps toimub roboti, karusselli või lüpsiplatsi meetodil. Udarahooldust saab kõige paremini automatiseerida robotlüpsil, kus lüpsiseade juba ise udara kallal vajalikud toimingud teeb.

Kui mingil määral pakuvad neid vahendeid oma kauplustes kõik põllumajanduses kasutatavate tarvikute müügiga tegelevad ettevõtted, siis lausa farmikeemiale spetsialiseerunud firmasid leiab Eestimaalt paar-kolm.

Nii tunnistab Scandagra müügijuht Mihkel Hang, et ettevõte tegeleb farmikeemia valdkonnas vaid „ülimalt mõõdukalt” ning seda ainult kauplustes pakutava kitsa sortimendiga.

„Küll on meie majal tugev kompetents söötade, toormete, taimekasvatuse ja saagi realiseerimise osas,” täpsustab ta.

Aga üks selline laias sortimendis farmikeemiat pakkuv ettevõte on juba üle 15 aasta Eestis farmisisustust müüv ja ka ise valmistav OÜ Latter NT, mille tootevalikus leidub enam-vähem kõiki eelnimetatud farmikeemia tooteid. Maale toodavad vahendid on kooskõlas Saksamaa pesemis- ja puhastusvahendiseadusega (Wasch- und Reinigungsmittelgesetz) ja vastavad Eesti toidu käitlemise üldnõuetele ja toiduseaduse nõuetele.

Üksikasjalikud nõuded

Lüpsiseadmeid tuleb pesta ja puhastada pärast iga lüpsi. Kemikaalide kasutamist ja nende ohutust reguleerib terviseamet, teatud osas ka veterinaar- ja toiduamet.

Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Edward-Tuudur Sooba märgib, et farmiseadmete pesemiseks ja desinfitseerimiseks võib kasutada üksnes selleks ettenähtud aineid, järgides tootja kasutusjuhendeid. Seadusena on need aspektid kirjas toidu käitlemise üldnõuete määruses, mis kohustab toidu tootjat tagama suurimas võimalikus ulatuses toidu kaitse saastumise eest, võttes arvesse toidu mis tahes järgnevat töötlemisetappi.

Selle kohustuse sätestab ka toiduseadus, mis kehtestab, et käitleja peab ettevõtte, selle territooriumi, ruumide, sisseseade ja toiduga kokku puutuvate materjalide puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist. 

Toorpiima nõuetekohasuse kontrolli tehakse toorpiima koostisosade ja kvaliteedi määramise nõuete alusel. 

Edward-Tuudur Sooba selgitab, et bakterite arv piimas näitab mikroobide arvu, piima mikrobioloogilist saastatust, mis võib toimuda ka halvasti puhastatud lüpsiseadmete kaudu. Mikroobide arengut pidurdavate nn pidurdusainete sattumist piima kontrollitakse tema sõnul testidega ja seda tehakse eri käitlemisetappidel.

„Lüpsiseadmete hügieen on oluline osa piimatootmise hügieenist tervikuna. Lüpsiseadmeid tuleb puhastada iga kasutuskorra järel,” kinnitab Sooba. „Põhiliselt pestakse lüpsiseadmeid ringpesuna spetsiaalsete kohtpesuseadmete abil, kuid võidakse kasutada ka käsipesu.”

Töötajate hügieen

Eraldi teema on farmis töötavate inimeste hügieen ja puhtus.

„Lüpsjad ja toorpiima käitlejad peavad kandma sobivaid puhtaid rõivaid ja täitma hügieeninõudeid. Lüpsikoha lähedal peavad olema seadmed, et pesta käsi ja käsivarsi. Ja lehmi tuleb lüpsta hügieeniliselt,” kirjeldab Sooba protsessi. „Kui tegeletakse millegi sellisega, mis võib põhjustada toidu saastumist töötaja kaudu, siis on asjakohane saastumist põhjustanud töö järel ja enne lüpsiplatsile minekut end pesta ja riided vahetada.”

Oma reeglid on ka loomalautades kasutatavatele õlidele ja määrdeainetele. Edward-Tuudur Sooba selgitab: „Farmiseadmetes võidakse kasutada õlisid ja määrdeaineid, mis võivad toiduga kokku puutuda, ja ka selliseid, mis ei puutu toiduga kokku. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele. Näiteks on lubatud kasutada toiduõli.”

PANE TÄHELE

Biotsiidide kasutamine tuleb eraldi registreerida

• Farmides kasutatavad kemikaalid ei erine millegi poolest muudes valdkondades kasutatavatest kemikaalidest.

• Tootja vastutab täielikult  toote vastavuse eest detergentide määrusele 648/2004 ja määrusele, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, mis jõustus 20. jaanuaril 2009 ja kehtib sellisena kõikides ELi liikmesriikides (CLP 1272/2008).

• Peale seadmete pesuainete on farmis vajalikud veel:

- udarapesuaine – vajalik udara ja nisade puhastamiseks enne lüpsi. Nende puhastusainete koostis sõltub sellest, kas nisade puhastamine toimub pesulahusesse kastetud ja kuivaksväänatud lapiga, harjapesuseadmega, vahupumba või nisakannu abil;

- nisade desinfitseerimisained – nisa desinfitseerimisaine ei hävita mitte ainult baktereid, vaid suleb ka nisakanali kaitsekilega. Seega kaitseb bakterite tungi nisakanalisse. Võivad olla valmistatud erinevate desinfitseerivate ainete baasil, näiteks PVP-joodi baasil. Tegemist on biotsiididega ja need ained peavad olema registreeritud terviseameti biotsiidide registris;

- lüpsiinventari käsitsipesuks mõeldud vahendid.

• Mahetootmises on pesuainetele kehtestatud eraldi nõuded.

Allikas: OÜ Tiidumäe Grupp

Populaarne

Tagasi üles