Rotimürk muutub euronõuete tõttu lahjemaks

FOTO: Mihkel Maripuu

Alates 1. märtsist tohib jaemüügis tavatarbijale müüa ainult alla 0,003% antikoagulantse ehk vere hüübimist pärssiva toimeaine sisaldusega hiire- ja rotimürke.

Piirangu seadmise põhjus oli tõsiasi, et kõrgema toimeaine sisaldusega toode võib pikaajalisel või korduval kokkupuutel kahjustada nii ümbritsevat keskkonda kui inimeste tervist, sealjuures ohustada loodet. Märtsis kehtima hakanud nõuded kehtestas Euroopa Komisjon 2016. aasta 19. juulil, andes tootjatele ja kaupmeestele enam kui aasta oma sortimenti täiendada.

Terviseameti kommunikatsiooninõunik Simmo Saar märgib, et 0,005% toimeaine sisaldusega mürke võivad edaspidi kasutada vaid elukutselised kahjuritõrjujad ja need on saadaval ainult hulgikaubanduses.

„Tõsi, kodukasutajad tohivad oma seniseid kõrgema antikoagulantse toimeaine sisaldusega mürgivarusid kasutada kuni selle aasta 1. augustini,” märgib Saar. „Kodukasutaja jaoks muutubki eelkõige mürgi toimeaine osakaal, lahjemat mürki on eelnevalt testitud ja see on näriliste tõrjeks piisavalt efektiivne.”

Ta soovitab, et kindlasti tuleks enne mürgi kasutamist kaaluda loodust ja tervist säästvamate alternatiivsete vahendite, näiteks lõksude kasutamist. Sellisel juhul ei jää mürki söönud näriliste jäänused vedelema majapidamisse või loodusesse, kus need võivad kokku puutuda kas inimeste või mets- ja koduloomadega.

Juhul kui inimene kahtlustab, et ta ise või ta lähedane (näiteks laps) on söönud rotimürki, tuleb nõu küsimiseks pöörduda terviseameti mürgistusteabekeskuse poole numbril 16 662.

PANE TÄHELE

Kuidas tõrjuda farmis närilisi?

  • Farmides tuleb teha kahjuritõrjet.
  • Kahjuritõrjeks kasutatakse biotsiidide töölahuseid, mürkhõrgutisi, peibutussöötasid ja muid valmistisi.
  • Kui need ained klassifitseeruvad kemikaaliseaduse mõistes ohtlikeks kemikaalideks, tuleb nende käitlemisel arvestada kemikaali ohutuskaardis esitatud tingimusi.
  • Mürkhõrgutised peavad olema selgelt eristatavad objektil kasutusel olevatest ainetest ja materjalidest.
  • Mürkhõrgutis pannakse objektile selleks ettenähtud avamiskindlas söödakarbis või lukustatud söödakastis.
  • Kahjuritõrjuja peab pidama arvestust biotsiidide kasutamise üle.
  • Näiteks piimafarmides tohib kahjuritõrjeks kasutada üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist.
  • Kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile.
  • Näriliste tõrjeks on võimalik luua näiteks peibutussöödakastide võrgustik.
  • See võimaldab samal ajal teha seiret näriliste esinemise ulatuse üle ja neid hävitada.
  • Kahjuritõrjet farmides reguleerib biotsiidiseadus.
  • Kahjuritõrje tegemise, plaani ja aruande täpsustatud nõuded on välja andnud sotsiaalminister 20. juulil 2009. aastal.

Allikas: veterinaar- ja toiduamet, Riigi Teataja

Populaarne

Tagasi üles
Back