Eesti lehmade piim jõuab hiinlaste laualegi

Kui praegu viiakse Eestist Hiinasse piimatoodetest just vadakupulbrit, siis on suur tõenäosus, et peagi eksporditakse sinna muudki, mis on tehtud meie lehmade piimast.

FOTO: Kristjan Teedema

Kui Eesti piimatoodetele Hiina turu avamisest räägiti maaeluministeeriumis juba üle kahe aasta eest, siis tänavu jaanuaris oli see aeg, mil tõesti esimesed saadetised läksid Hiina poole teele.

„Tõesti. Alles nüüd, ütleb maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist Marie Allikmaa ja märgib, et see oligi samm, mille astumise nimel on nad tükk aega töötanud. „Ametliku impordiloa saamine, lausub ta, lisades, et Hiina turul müügini jõudmine nõuab ettevõtetelt veel pühendumist ja kannatust, mida eestlastel õnneks jagub. Nii läksidki käesoleva aasta alguses esimesed vadakupulbrisaadetised teele. Kuigi statistika pole veel tulnud, võib esialgsete andmete kohaselt rääkida ligemale 100 tonnist.

Ministeerium avas ettevõtjatele ukse

Hiina ametnikud külastasid Eestit ja hindasid siinset toidujärelevalve süsteemi, leides, et see vastab igati nende nõuetele. Protseduur oli tarvilik, et piimaturg avada. Nüüdseks on see korda läinud ja ettevõtted võisid hakata omale partnereid otsima. Ühel on see õnnestunud ja Marie Allikmaa sõnutsi on kuulda, et ka teistel piimasektori ettevõtetel on rauad tules. „Usutavasti ei piirdu eksporditavate piimatoodete sortiment vadakupulbriga ja lähemas tulevikus kuuleme teiste piimatoodete müügist,ütleb ta.

Kõnealune turu avamisprotseduur, millest näiteks 2015. aasta lõpus kõneles toonane maaeluminister Urmas Kruuse, kehtis just piimatoodete kui loomset päritolu kaupade kohta. Nende puhul on sellised toimingud vaja teha, kuna loomne toit on kõrge riskifaktoriga.

See tähendab, et piimatoodete kõrval on Hiina eestlastele ka muudes toiduainetööstuse valdkondades ahvatlev välisturg, kuhu saadetakse näiteks kala ja kalatooteid, isegi õlut ja siidrit ning puhast joogivett. „Neid tooteid, mida Hiinasse läheb, praegu ikkagi on, avaldab Allikmaa ja lisab, et seesama protseduur, mis tehti piimatoodete puhul turu avamiseks, on praegu pooleli ka linnuliha ja lõhelistega. „Siis veel imikutele mõeldud piimaasendaja, lausub ta ja selgitab, et kuigi viimase puhul on tegu samuti piimatootega, on selle tarbeks vaja eraldi impordiluba, mille taga on tõenäoliselt Hiina traagilised kogemused piimapulbriga. 2008. aastal jõudis ka Eesti meediasse uudis, et Hiinas on haiglasse viidud palju neerukivide all kannatavaid väikelapsi, kes kõik on eelnevalt tarvitanud teatud piimapulbrist tehtud jooki.

Huvi Hiina vastu pole raugenud

„Tõsi ta on, et huvi sealse turu vastu pole meil raugenud, olles sama suur kui aastate eest, kui mitte suurem, märgib maaeluministeeriumi peaspetsialist, lisades, et on näha, kuidas just ettevõtjad teevad selle nimel väga palju tööd. „See on kasvava keskklassiga turg, kus on suur nõudlus igasuguste Lääne toitude vastu.

Siiski pole Hiina eestlastele ainult ekspordikoht, vaid meiegi toidulaualt leiab paljut, mis just sellest riigist pärineb. Alustada võib kõiksugustest kastmetest, mille hulgast paistavad silma sojakastmed, peale selle tsitruselised. Nende seast tasub kindlasti ära märkida pomelid ja greibid. „Need on Hiina päritolu, aga see, kus vaheladudes puuviljad on ja kustkaudu meieni jõuavad, on teine asi, kõneleb Allikmaa. Ta lisab, et kindlasti saab Hiinast toodud toidu puhul rääkida ka kalatoodetest ja kuivatatud köögiviljasegudest.

Ent kaubandusnumbreid vaadates selgub, et Hiina päritolu toidukaupa tuleb meile kõigest kaks korda rohkem kui Eesti toidukaupa sinna viiakse. „Kui meilt läks näiteks eelmisel aastal sinna 6,3 miljoni euro eest Eesti päritolu toidukaupa, tuli sealt vastu 11,4 miljoni euro eest, nendib Allikmaa.

Populaarne

Tagasi üles