Istikute ettekasvatamise aeg on käes. Et ka kodustes tingimustes valida valgustamiseks õige pirn või lamp, peab pisut teadma, kuidas valgus taimedele mõjub.
Taimed kümblevad eri värvi valguses
15. märts 2018, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taime valgustus peab pakkuma kasvuks ja õitsemiseks vajalikku spektrit. Lainepikkustel on erinev värv. Värvikombinatsiooni kasutus sõltub sellest, kas kasvataja soovib suurt saaki, head taimekasvu, paremat toitainete kvaliteeti või kõiki nimetatuid. Seetõttu annan väikese ülevaate valguse mõjust taimedele.
Päikesevalguse koostis:
Lühikeselaineline ultraviolettvalgus (UV-B, 290–320 nm).
Pikalaineline ultraviolettvalgus (UV-A, 320–400 nm).
Nähtav valgus, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400–700 nm).
Infrapunane valgus (700–2500 nm).
Valguse spektri nähtav osa jaguneb nii: 750 nm kaugpunane, 700 nm punane, 650 nm oranž, 600 nm kollakasoranž, 550 nm kollane, 500 nm roheline, 450 nm sinakasroheline, 400 nm sinine,
350 nm ultraviolett.
Punane, roheline, sinine
Kaugpunane valgus suurendab taimede biomassi, lehtede ja taime pikenemist ning vähendab pigmendisisaldust. Punane valgus soodustab viljade kasvu, tomatisaaki, vähendab nitraadisisaldust ja suurendab C-vitamiini hulka taimes. Oranž valgus kiirendab istikute kasvu. Roheline valgus soodustab lehekasvu, vähendab nitraadisisaldust ja suurendab sahhariidi kogust taimedes. Roheline valgus tõstab C-vitamiini hulka. Sinine valgus muudab taimed kompaktsemaks, soodustab lehekasvu ja pigmendisisaldust. C-vitamiini kontsentratsioon kasvab. UVA-valgus suurendab antotsüaniinisisaldust lehtsalati lehtedes.
Kasvuhoone köögiviljade saagikus. Taimede biomass suureneb kaugpunase valguse all kasvades. Punane valgus suurendab tomatisaaki. Täiendav roheline valgus kasvatab salatisaaki ja kurgiistikute biomassi. Sinine valgus stimuleerib lehemassi. Vilja saagikust vähendatakse täiendava sinise valgusega. UVA-valgus suurendab salatisaaki.
Kasvuhoone köögiviljade kasv. Kaugpunane valgustus suurendab salati kasvu. Paljudel taimedel on täheldatud lehtede ja taimede pikenemist kaugpunase valguse käes. Üheksal tomati genotüübil on leitud punase valgusega ülespoole või allapoole suunatud lehti. Oranži valguse all kiireneb kurgiistiku kasv, salatikasv kiireneb rohelise valgusega. Istiku kasv suureneb täiendava rohelise valguse abil. Sinine valgus toob kaasa kompaktsed taimed ja lehed kasvavad laiusesse.
Kasvuhoone köögiviljade toitainesisaldus
Antioksüdandid. Punane valgus suurendab C-vitamiini sisaldust taimedes. Väiksem C-vitamiini kontsentratsioon on salatitaimedel punase valguse all kasvades. Roheline valgus suurendab C-vitamiini sisaldust eri tüüpi salatites, sinine valgus Hiina kapsas.
Mineraalelemendid. Kaugpunane valgus stimuleerib lämmastikukogust taimes, taim omastab mullast rohkem kaaliumi ja magneesiumi. Sinine valgus suurendab lämmastikusisaldust kurgitaimedes. Roheline valgus vähendab nitraate.
Pigmendid. Kaugpunane valgus toob kaasa pigmentide kontsentratsiooni vähenemise. Punane, roheline ja sinine valgus suurendab taimede pigmendisisaldust. UVA- ja UVB-valguse mõjul kasvab antotsüaniinisisaldus.
Suhkrud. Punane valgus suurendab monosahhariidisisaldust, roheline valgus sahhariidisisaldust kõikides salatisortides. Suhkrusisaldus kasvab sinise valguse käes.
Nähtava valguse roll toidu tootmisel, põllumajanduses ja aianduses on ilmne, valgus mõjutab fotosünteesi. Leed on oluline lambitüüp, sest valgust, mida need kiirgavad, saab muuta, et taimed saaksid eri arenguetappidel vajalikke valgusspektreid. Näiteks kasvuhoones kasvatatud lehtköögiviljade ja viliköögiviljade istikute jaoks on vaja sinist valgust, sest see suurendab lehekasvu. Õitsemise ja viljafaasi ajal vajavad need siiski rohkem punast valgust.
Minu järeldoktoritöö katsetest
Testimine näitas, et valgust selekteerival filtril on väga efektiivne valguse absorbeerumine 730 nm juures, st taimedeni jõudva kaugpunase valguse osa juures. Fotosünteetiliselt aktiivse radiatsiooni 10% absorbeerumine (400–700 nm) eeldab, et materjali omadusi saab veelgi parandada. Taimed reageerivad punase ja kaugpunase valguse suhtele (P:KP). Kui P:KP suhe on suur, siis taimed on kompaktsed. Kui aga P:KP suhe on väike, siis venivad taimed välja. Valgust selekteeriv filter absorbeerib 45% punasest ja 90% kaugpunasest valgusest, seetõttu suhe P:KP suureneb ja taimed on kompaktsemad, mida näitas ka antud uurimus.
Valguse kvaliteedi mõju taimedele:
Taime reageering | Valguse kvaliteet | |
Punane | Kaugpunane | |
Võrse väljavenimine | – | + |
Varre väljavenimine | – | + |
Lehtede asetus: |
|
|
* ülespoole | – | + |
* allapoole | + | – |
Lehtede värv (punane) | + | – |
Klorootilised lehed | – | + |
Õitsemine: |
|
|
* PPT – pika päeva taimed | + | – |
* LPT – lühipäeva taimed | – | + |
Saagi poolest taimed ei erinenud, kasvades erinevates tingimustes.
Taimed, mis kasvasid valgust selekteeriva filtri all, olid väiksemad ja vähem väljaveninud kui taimed ilma filtrita.
Kaltsiumipuudus oli teravam ilma filtrita variandis. 38% lehtedest oli kahjustunud kaltsiumipuudusega taimedel, mis kasvasid kontrollvariandis.
Ainult 14% lehtedest oli kahjustunud taimedel, mis kasvasid valgust selekteeriva filtri all.
Kaltsiumisisaldus oli suurem taimedel, mis kasvasid valgust selekteeriva filtri all.
Taimed, mis kasvasid kaugpunase filtri all, sisaldasid rohkem kaltsiumi ja neil esines vähem kaltsiumipuuduse tunnuseid.
Kuidas saab kasutada?
Salati ja maitserohelise kasvatamisel tuleks eelistada lampe, mis on külmema (sinisema) spektriga. Sama suvelillede ja köögiviljaistikute ettekasvatamisel.
Soovitaksin lampe ja pirne vaadata kodulehelt http://www.ledlamp.ee/led-valgustus/led-taimekasvatus.html. Sealt leiab leed-ribasid, pirne ja lampe. Valgustuse kokkupanekul tuleb arvestada tootja soovitusi ja ohutusnõudeid. Hea, kui müüja on lambi spektraalse jaotuse avaldanud. Seega saab iga taimekasvataja ise lambi valida, nutikam taimekasvataja saab odavatest leed-ribadest kokku panna sobiva valgustuse. Pakutakse ka hõõglampe.
Nõustun Jardini kodulehel avaldatuga: „Tavalistesse lambisoklitesse sobivaid lampe on ilmselt kodudes kõige lihtsam üles seada. Selleks on olemas spetsiaalsed, kergelt sinise alatooniga hõõglambid. Hõõglambil on plussid ja miinused. Muidugi on hõõglamp üsna energiakulukas, sest annab peale valguse ka soojust. Näiteks jahedal aknalaual võib see isegi eelis olla. Samas kipub selline soojendav lamp õhku taimede ümber liigselt kuivatama. Väliselt sinakas pirn annab inimsilmale kergelt sinisena tunduvat valgust, mis üldvalgusena pole just väga meeldiv, kuid kohtvalgustina ei häiri.”
Sinise alatooniga lamp sobib salati ja maitserohelise kasvatamiseks, samuti suvelillede ja köögiviljaistikute ettekasvatamiseks.
Lamp põlegu päeval
Tavaliselt lülitatakse lamp sisse hommikul kell 4 ja välja õhtul kell 22 või 24. Mida pikem valgusaeg, seda parem taimekasv ja saak. Samas ei tohi unustada, et pime aeg on samuti taimele tarvilik. Kuid on teada, et salat kasvab ka 24tunnise valguse käes kenasti. Aga soovitan hoida kasvõi üks tund ilma valgustuseta. Ereda kevadpäikese käes ei tohiks lamp siiski põleda.
Praktikast
Lehtsalat. On tõestatud, et kuivainesisalduse suurendamiseks on vaja pigem pikendada valgusperioodi kui intensiivistada valgust.
24tunnise päevapikkusega on kuivainesisaldus tõusnud 25lt 100 protsendile.
Ka kasv kiirenes 24tunnise valgustuse käes kasvades.
Püsiva valgustuse tingimustes suurenes klorofüllisisaldus võrreldes pausiga valgustuses.
Lehekahjustust püsiva valguse tingimustes ei esine.
Tomat ja kurk. Tomat – pikaaegne püsiv valgustus on kahjulik, kuid lühiperiood (5–7 nädalat) mõjus hästi kasvule ja saagile.
Õitsemisaja esimesel 2 nädalal mõjus positiivselt pidev valgustus.
24 h valgustus vähendas kasvu ja saaki.
Tomatil ja kurgil tekitas 24 h valgustus lehtedel kloroose.
Tomatiistikute kasvule mõjus 24 h valgustus hästi, suurendades kaalu, lehepinda ja kuivainesisaldust.
24 h valgustuse käes karotiini ja ksantofülli sisaldus vähenes.
Katsetest. Katsevariandid: pidev valgustus, valgustus kl 4–20.
Pideva valgustuse kasutamisel oli saak ja lehtede arv suurem, lehtedel esines rohkem kaltsiumipuudust (taimed kasvasid naatriumlampide all).
Kokkuvõtteks
Kuna kodukasvatajad kasvatavad kevadel ette köögiviljade ja suvelillede istikuid, salatit ja maitserohelist, siis selliste taimede jaoks sobiv valgus on sinise alatooniga. Tavapraktikas lülitatakse lamp sisse hommikul kell 4 ja välja õhtul kell 22 või 24. Ereda kevadpäikese käes ei tohiks lamp siiski põleda.