Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/15/7687189t1h62c4.jpg)
„Kui loed poliitikute juttu, siis pisar tuleb lausa silma, kuidas nad meie peale mõtlevad, aga tegudes seda küll iga kord ei näe. Ministeerium peaks andma põllumeestele selge signaali, mida tahab. Kas nad tahavad, et mahesektor jätkaks kasvu või on lagi käes ja paneme piiri ette?”
See oli üks tüüpiline arvamus, mis mahetootjatega rääkides Maa Elule öeldi. Tootjad on seni saanud riigilt üheselt selge sõnumi mahepõllumajanduse soosimise kohta, kuid tänavune toetuste vähendamine tekitas peale rahalise pinge ebakindluse tuleviku suhtes: tootjad pelgavad nüüd laieneda ja investeeringuid teha.
„Mahetootjail on maaeluministeeriumist saadud signaalidest tekkinud kindlad ootused. Toetuse vähenemine annab aga paljudele sõnumi, et nende tegevust ei peeta piisavalt oluliseks,” nendib mahepiima tootmise ja töötlemisega tegeleva Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg.
Eesti suurima mahetootja, Tiigikalda OÜ juht Renno Nurmela ütleb, et tema ettevõte jäi toetuste vähendamise tõttu ilma üsna suurest summast, mis oli tal planeeritud pangalaenu tagasimaksmiseks. „Kuna ma seda ei saanud, pidin hakkama masinaid müüma,” räägib mees.
Nii oli Nurmela sunnitud kiiresti maha müüma kaks kombaini ja veel üht-teist. „Ma ei saa ju pangale öelda, et riik võttis raha vähemaks ja ma ei saa nüüd laenu tagasi maksta. Neid kombaine on mul aga sügisel vaja. Nüüd pean rentima või muu lahenduse leidma,” seletab ta.
Nurmela tunnistab, et talle tegelikult kohe üldse ei meeldi ajakirjanduses raskusi kurta, aga mahetootjatel on praegu keeruline aeg ja lihtsalt on vaja enda eest seista. „Vahel jääb mulje, et me oleme kurjategijad, kes midagi ei tee, ainult toetusi nuiame riigilt,” nendib taimekasvataja, kel 6500 hektarit haritavat maad ja palgal 30 töötajat.
Kolleegidega rääkides on Nurmela kogenud, et mahetalunike seas valitseb praegu nõutus: tootjad ei tea, kuidas olukord edasi areneb ega julge plaane teha. „Me ei tea, kas poliitikud leiavad edaspidi raha juurde. On näha ju, et mõnel pool leitakse meie riigis raha väga kergelt, aga meile vajalikku 1,7 miljonit enam mitte,” nimetab ta.
Mullu aasta parima mahetootja tunnustuse saanud Lauri-Jaani talu peremees Tiit Mansberg nendib, et rahasumma vähenemisest rohkem häiribki teadmatus tuleviku suhtes. „Millises suunas eraldatavad summad siis edaspidi muutumas on?” küsib ta.
Nimelt võtavad mahetootmisega alustades tootjad kindlad kohustused viieks aastaks ja neist lähtuvalt planeeritakse oma tegevused. Kui aga juhtub, et loodetust väiksema rahavoo tõttu ei suuda tootjad oma kohustusi täita ja on sunnitud mahetootmisest loobuma, siis rikub ta riigiga sõlmitud kokkulepet ja peab kõik seni saadud toetused tagasi maksma. See tähendaks aga pankrotte ja töökohtade kadu.
Mansberg tõdeb, et hilisemast ja väiksemas osas laekumisest võib alguse saada ring, kus tootjad on kellelegi võlgu. Ehkki rahaliselt võib tootjatel seis pingeline olla, siis mahetoodete hinnatõusu Mansberg ei usu. „Hinnatõusu surve on küll olemas, kas või kütusehinna tõusu tõttu, aga pigem püütakse müüa rohkem kaupa kui hinda tõsta,” sõnab ta.
Veidenberg räägib, et nad on teinud suuri investeeringuid ja toetus on väga oluline. „Igasugune rahavoo muutus tekitab lisakoormust,” nendib mees. Ta arvab, et mida väiksem tootja, seda väiksem on tal mänguruum ootamatustega hakkama saamiseks.
Miks enne ei öeldud?
Nurmela leiab, et kui riik raha juurde ei leia, oleks ausam, kui mahetootjaid juurde ei võeta ning juba tegutsevatele tagatakse toetused esialgu lubatud suuruses. „Mul on vaja oma tegevust planeerides teada kindlat summat, millega saan arvestada,” lausub ta.
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu nendib, et tõepoolest on tekkinud vastuoluline olukord, kus ühest küljest väga positiivne mahetootmise suurenemine hakkab piirama selle sama sektori toimetulekut. „Kui mahetootjate arv ja mahemaa pindala suurenevad, siis on suur tõenäosus, et kui toetuse eelarvesse lisavahendeid ei leita, vähenevad toetuse määrad,” ütleb ta. „Tõenäosus, et toetusi tuleb vähendada ka tulevikus, on suur.”
Mahetootjaid häirib seegi, et ehkki toetusesaajate arvu kasv oli teada juba mullu mais-juunis, anti toetussumma vähenemisest teada viimasel minutil. Nii ei osanud tootjad aegsasti oma kohustusi võttes ja lubadusi andes väiksema summaga arvestada.
„Kõigile osalistele oli teada, et mahetalunikke tuleb juurde. Oli kaks võimalust: kas võetakse toetusraha vähemaks või pannakse raha juurde. Meie, tootjad, uskusime, et riik leiab raha juurde, sest meile on teatud summad lubatud. Võtsime viieks aastaks kohustused ja uskusime, et riik samuti,” räägib Nurmela.
PRIA pole oma kommentaaris nõus, et mahetoetuse eelarve puudujääk selgus juba 2017. aasta mais, sest kui palju on toetuste maksmiseks raha vaja, ei sõltu ainult taotlejate hulgast.
„Juuni keskel lõppes taotluste vastuvõtt, aga taotluste andmetest selgub vaid taotlejate arv, taotlusaluse maa ja loomade ühikute hulk liikide lõikes. Toetust ei määrata-maksta nende taotluses olevate andmete põhjal, vaid pärast mitu kuud kestnud mitmesuguseid kontrolle,” selgitab PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik. „Alles siis, kui lõpeb kõigi taotluste menetlus ja kontrollide tulemuste kohta andmete koondamine, selgub täpne kogusumma. Perioodil, mil puudujäägi tegelik ulatus polnud veel teada, olnuks talunike varajane teavitamine puudujäägist tekitanud ülearust ärevust.”
Suu selgitab, et kui toetust taotletakse rohkem, kui on eelarvet, siis on kõikide maaelu arengukava pindala- ja loomatoetuste määrustesse sisse kirjutatud säte, et sel juhul vähendatakse toetuse ühikumäärasid. „Seega pidid tootjad olema juba viieaastase kohustuse võtmise ajal teadlikud, et toetuse määrasid võidakse kohustusperioodi vältel vähendada,” rõhutab ta. „Sellised reeglid on määrusega kehtinud ka varem ega ole tootjatele olnud teadmata.”
Mullugi vähendati 2016. aasta taotluste alusel makstavaid mahetoetusi 3,6 protsenti, kuna eelarvet täismahus toetuste maksmiseks ei jätkunud.
Suu tõdeb, et kui mahetootjate arv ja mahemaa pindala suurenevad, on suur tõenäosus toetuse määrade vähenemiseks, juhul kui toetuse eelarvesse lisaraha ei leita. „Edasiste plaanide tegemiseks on vaja põhimõttelisi otsuseid, mida me mahepõllumajanduselt ootame, sest senised eesmärgid nagu mahemaa kasv on juba täidetud. Plaanime neid küsimusi arutada märtsis koos mahepõllumajandussektori esindajatega,” selgitab Suu.
Mahetootjate arv kasvab
Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpu seisuga mahepõllumajanduse registrisse kantud 1888 mahetootjat, kellel on kokku ligemale 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad.
Igal aastal suureneb Eestis mahepõllumajandusmaa pindala keskmiselt 8 protsenti ja mahetootjate arv 7,5 protsenti. Üle 20 protsendi Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslik.
Sel aastal lisanduvate mahetootjate kohta praegu veel infot ei ole, kuna Põllumajandusamet võtab tunnustamise taotlusi vastu ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini.