Väikelinna majandusühistu konkureerib maakonnakeskuse ja Lätiga

Kilingi-Nõmme Majandusühistu arendus- ja haldusjuht Janek Ilves kinnitab, et ühistu kauplustel on kohalike inimeste elus oluline roll täita. Foto: Toomas Šalda

Kui Tallinna, Tartu või mõne teise suure keskuse tarbijad saavad valida eri kauplusekettide vahel ja nende postkaste täidavad kõikvõimalike sooduspakkumiste reklaamid, siis väikelinnas peab olema rahul, et sul on üldse võimalik kodu lähedalt vajalik toidu- ja majapidamiskraam kätte saada.

Pärnumaal tegutseva Kilingi-Nõmme Majandusühistu eesmärk ongi pakkuda kohalikule inimesele talle tarvilikke kaupu võimalikult kodu lähedal võimalikult soodsa hinnaga.

Uhke ajalugu, tagasihoidlik tänapäev

Kilingi-Nõmme Majandusühistu ajalugu ulatub 1911. aastasse, kui asutati Saarde Majandusühisus. Asutajaliikmeid, kellest enamiku moodustasid taluperemehed ja -naised, oli 79. Nõukogude perioodil oli Kilingi-Nõmme arvestatav kaubanduskeskus, kuhu sõideti mööblit, autojuppe ja muud defitsiitset kaupa ostma Pärnust ja kaugemaltki. Veel on neid, kes mäletavad, et siin olid omal ajal leivatehas, kommi- ja isegi limonaadivabrik. Kuni maantee viis läbi väikelinna, aitasid läbisõitjad kohalikul kaubandusel järjel püsida ka taasiseseisvusajal, aga ümbersõidu valmimise järel 2003. aastal hakkas kaubandus kokku kuivama. Kadusid autopood ja söögikohad; kaubandusketid, mis varem tundsid Kilingi-Nõmme vastu huvi, loobusid. „Tegelikult kavandati ümbersõitu juba ENSV ajal ja ega keegi hiljemgi selle vastu eriti sõdinud. Ju siis ei mõeldud maantee linnasüdamest välja viimise mõju päris täpselt läbi ja leiti, et liikluse hõrenemine toob oodatud rahu ja vaikuse. Tõigi, aga tõi ka töökohtade ja ettevõtluse kadumise. Kohalik majandusühistu jäi siiski püsima. Anname oma parima, et rahvas meiega rahul oleks,ˮ kinnitab Kilingi-Nõmme Majandusühistu 31aastane juhatuse liige, arendus- ja haldusjuht Janek Ilves.

Kilingi-Nõmme Majandusühistul on COOPi Konsumid Häädemeestel ja Kilingi-Nõmmes, COOPi väikepoed Kanakülas, Tihemetsas, Kilingi-Nõmme Saugas, Talil ja Surjus ning  COOPi Ehituskeskus Kilingi-Nõmmes. Olenevalt hooajast teevad kliendid nimetatud kauplustest 60 000 kuni 90 000 ostu kuus. „Praegust kaupluste hulka me vähendada ei kavatse, pigem vastupidi. Taasiseseisvusajal on niigi palju meie poode suletud, neid oli kunagi 40 ringis, praeguseks on järel kaheksa. Kitsas on, sest suurem raha liigub nii või teisiti linnas, aga rohkem ei tahaks kuidagi koomale tõmmata. Hoolimata piiriäärsest keerulisest asukohast oleme viimastel aastatel kasumis püsinud,ˮ ütleb Ilves.

Töötajaid on majandusühistus 70 ümber ja liikmeid ehk klientomanikke veidi üle 600. Ühistu on piirkonna suurim tööandja. Umbes 4700 elanikuga Saarde vallas töökohtadega priisata pole, mistõttu osatakse oma tööd ja konkurentsivõimelist sissetulekut hinnata. Jõudumööda toetab ühistu kohalikku spordi- ja kultuurielu, näiteks ollakse nimisponsor COOP Kilingi-Nõmme võrkpallimeeskonnale ja mullu kevadel toimus esimene COOP Kilingi-Nõmme nimeline maijooks.

Konkurendid ei tunne huvi

„Oleme  oma piirkonnas sisuliselt monopoolses seisus, sest rahvas elab üsna hajutatult ja näib, et kohalike inimeste ostujõud võistlejaid ligi ei meelita. Võrreldes näiteks Vändraga, kus tööstus on tugeval järjel ja ostujõulist elanikkonda rohkem, on meie kant teistele kettidele ebaatraktiivne. Seda olulisem ülesanne on täita COOPil,ˮ leiab Ilves. Eesti Maaülikoolis keskkonnamajanduse eriala lõpetanud mees tuli pärast aastatepikkust Soomes töötamist veidi üle aasta eest kodukohta tagasi. Seda paljuski just tänu majandusühistu olulisele rollile piirkonnas ja võimalusele anda enda panus, et viia ellu COOPi tunnuslause, mis lubab hoida elu igas Eestimaa nurgas. „Meie kõige väiksem pood tegutseb Kanakülas, kus püsielanikke on vähem kui ühel käel sõrmi. Mingil määral toetab sealset poepidamist omavalitsus, aga sulgemisest päästavad poe ikkagi möödasõitjad. Seal on avar parkla, kus meeldib pikemalt peatuda näiteks rekajuhtidel. Sortimentki on Kanakülas koostatud põhiliselt just möödasõitjate huve arvestades – kõige rohkem ostetakse toidukraami, mida autos mugav süüa, karastusjooke ja tubakatooteid. Vaikselt mõtleme sinna toitlustuskoha asutamise peale,ˮ toob Ilves näite, kuidas väikepood võib teenida nii kohalike elanike kui möödujate huve.

Oma pitseri jätavad Kilingi-Nõmme Majandusühistu tegevusele Läti lähedus ja asjaolu, et paljud kohalikud käivad tööl suuremates linnades. Lätti sõidetakse Jäärja või Ikla kaudu. Esimesse on tee lühem, aga Ainažis on oma teada-tuntud tervist kahjustavad magnetid. „Ostude arv meie poodidest on mõnevõrra kahanenud, põhjuseks Läti lähedus, aga peame hakkama saama ja samal ajal arenema. Eelmisel aastal tegime oma Ehituskeskuses kapitaalremondi ja pärast seda on seal käive kasvanud 37 protsenti. Vahetasime välja kütte-, ventilatsiooni- ja valgustussüsteemid, kõik on nägus ja ajakohane, samuti uuendasime ja laiendasime ligemale poole võrra tootevalikut. Ehituskeskusel läheb järjest paremini, sest kohalikust poest saab kauba mugavamalt ja kiiremini kätte. Aga eks need, kel suurt kogust materjale tarvis, teevad ikka linna- või Läti tiiru ära. Ei ole saladus, et ehituskaup on samuti lõunanaabrite juures odavam,ˮ tõdeb Ilves.

Kohaliku elu keskus

Eelnevast hoolimata on ta veendunud, et kui ostukeskkond, sortiment ja hinnad on vastuvõetavad, jagub ostjaid ka väikelinna: „Kilingi-Nõmme Konsum ja Ehituskeskus on nüüd renoveeritud. Viimane suurem töö oli kogu kompleksi gaasiküttele üleviimine. Seni oli meil palgal kolm inimest, kes puid katlasse loopisid, mis oli igas mõttes ebaefektiivne. Haldusjuhina seisan hea selle eest, et kogu meie tehnika muutuks järjest nüüdisaegsemaks: valgustus, külmatehnika, kassaaparaadid jne. Sama on töötingimuste ja kliendile nähtava poolega. Tulevikus tahame parandada oma väiksemate poodide sise- ja välisilmet, sest inimesed tahavad sisseoste teha nägusalt kujundatud atraktiivses keskkonnas. Arenguperspektiivina näeme laienemist Pärnu poole.ˮ

Pidevalt tuleb jälgida kohalike tarbijate soove ja vajadusi ning ette tuleb üllatusigi. „Koristasime Konsumi fuajeest ära ühe väsinud välimusega pingi, aga vanemad poekülastajad nõudsid seda tagasi, sest neil pole muud kohta, kus jalga puhata ning üksteisega oma rõõme ja muresid jagada. Panime uue, suurema ja mugavama pingi tagasi ja tõime sinna kõrvale kohvimasina. Peale kaupluse oleme seega ka vaba aja veetmise koht. Hästi on vastu võetud Kilingi-Nõmme Konsumi uus pagaritoodete ja pitsalett. See ongi ühtse kompleksi loomine, et soovi korral saaks inimene siin peale ostmise lihtsalt aega veeta ja suhelda. Kilingi-Nõmme Konsumi teisel korrusel on juuksurisalong, hiljuti avas oma töökoja kingsepp, siin on taaskasutuskauplus ja tavanditeenindus. Käsitöötegijad saavad siin oma näputööd müüa. Üle tee on kohvik ja turg. Turgu majandame samuti meie. Kel aga huvitavaid mõtteid tekib, neile püüame sobiva rendipinna leida. Näiteks mõni ettevõtlik kosmeetik oleks teretulnud,ˮ arvab Ilves.

Aga olgu ühe väiksema majandusühistu juhid nii püüdlikud ning ruumid nii puhtad ja kenad kui tahes, on kliendi jaoks kõige määravam kaupade hind. „Et iseseisvalt hakkama saada, peab olema suur. Meie seda pole. Seetõttu olemegi 1917. aastal loodud ETK (Eesti Tarbijate Keskühistu) üks 19st liikmesühistust, mida nüüd tuntakse COOPi nime all. Keskühistu maht ja süsteem tagavad  konkurentsivõimelised hinnad. Meie ise kujundame kaubavaliku. Eesmärk on pakkuda vajalikke kaupu võimalikult kodu lähedal ja võimalikult heade hindadega. Sortiment on paratamatult väiksem kui suurtes linnakeskustes, aga et miski päris otsas oleks, juhtub harva. Kaubavalik sõltub mingil määral ka piirkonna ostujõust. Püüame juurdehindluse hoida madala ja müüa tänu sellele suuremaid koguseid, mitte vastupidi,ˮ avaldab Ilves. „Laias laastus saab piirkondlik ühistu end normaalselt majandatud küll, aga selleks pead ise väga tegus olema,ˮ leiab ta.