/nginx/o/2018/03/08/7668831t1h39e0.jpg)
Viimastel nädalatel on hüppeliselt sagenenud pöördumised Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) poole palvega aidata kogukonda nuhtlusisendite küttimisel, teatas EJS.
Initsiatiiv enda kätte: jahimeeste hinnang ja ametliku ulukiseire tulemused ei kattu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul pole sellist pöördumiste hulka tema ligi kümne aastase praktika jooksul hundi osas olnud. «Nii nagu metssigade puhul oleme ka siin valmis kogukonnale appi tulema,» lausus Puust. «Eraldatud küttimismahud oleme siiani probleemsetes piirkondades täitnud, aga tundub, et huntide arvukus on kohati liialt kõrge. Lubame, et kütime ära ka nuhtlusisendid ja seda riigi poolt antavate erilubade alusel,» lisas Puust.
Hunte võib olla rohkem
Jahimeeste hinnangul on riigis hunte rohkem kui seda ametlikud andmed näitavad. Et seda arvamust kontrollida on Eesti Jahimeeste Selts juba jaanuarist saati hunte lugenud, tulemus selgub lähipäevil.
Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liikme Aarne Taali sõnul on näiteks Põhja-Läänemaa ohjamisalal hundi arvukuse osas suur erinevus jahimeeste arvamuses ja ulukiseires. «Meie hinnangul on hunte poolteist kuni kaks korda rohkem,» selgitas Taal. «See on oluline erinevus, mis võib olla ka üks hundiprobleemi põhjuseid,» ütles ta.
Eduka ulukipopulatsioonide majandamise aluseks on võimalikult täpsed loendusandmed. EJS peab ulukite arvukuse täpset hindamist võtmeküsimuseks loodusliku tasakaalu säilitamisel ja ulukikahjude minimeerimisel.