Maaettevõtte rahastamiseks võimalusi jagub

Maal tegutseva ettevõtte finantseerimisvõimalused on suuresti samad, mis pealinnas tegutsevatel ühingutel.

FOTO: Arvo Meeks

Ehkki pangad kinnitavad, et vahet ei ole, kas ettevõtet tahetakse asutada või selle tegevust laiendada maal või linnas, on paljud väikeste kohtade ettevõtjad mures, kuidas leida vajalikke vahendeid ja kas võetud risk ikka ennast ära tasub. Võimalusi rahastada on mitmeid, millest mõnda allpool tutvustame.

Oma ettevõtte alustamine pole kunagi lihtne – olgu siis asukohaks mõni maapiirkond või linn – igal pool sarnased mured. Tartumaa põllumeeste liidu juhi Jaan Sõrra sõnul on põllumees üldiselt pankadele väga aus ja usaldusväärne klient ning seda on pangajuhid ka ise korduvalt välja öelnud. „Kui tagatis on olemas, siis pole laenu saamisega mingeid probleeme. Mure on selles, et kui ilm nöögib, lükkub kõigi kohustuste täitmine edasi ja võib sattuda raskustesse laenu tagasimaksmisega. Füüsilisest isikust ettevõtjad panevad tagatiseks sageli kogu oma isikliku vara ja see on mõnevõrra ohtlik,” lausub ta.

Pankadega suhtlemisel pole Sõrral enda sõnul kunagi suuri probleeme olnud. „Kui midagi soovitada, siis seda, et ei tasu ühest pangast teise joosta. Kui sul on pangas pikk ajalugu, siis on ka suhtumine parem. Muidugi, mis väikestesse ettevõtetesse puutub, siis ega pangad nendega, kel vaid 10 hektarit maad ja vana talumaja, väga õiendada ei taha. Elumaja küll kellelgi panti panna ei soovita, sest siis võib juhtuda, et jääd ka kodust ilma, mida on juhtunud,” õpetab pikaaegne põllumees.

Küsi nõu asjatundjalt

Põllumeestel on alati võimalik pöörduda mõne Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juures tegutseva konsulendi poole. Aastaid selles ametis olnud Eesti taluliidu tegevjuht Alvar Timmi ütleb, et nõustab iga kuu mõnda inimest, kes soovib midagi tootma hakata kas siis vanematelt saadud või hiljuti oma vahenditega soetatud kinnistul. „Ega alustamiseks midagi väga head soovitada ei olegi. Lihtsam on, kui inimesel on endal mingid ressursid olemas. Sel juhul võib ettevõtja ka ise oma ettevõttele laenu anda, lootuses, et kui sel hästi minema hakkab, saab raha tagasi,” räägib ta.

Kui sellist võimalust pole, siis tuleb konsulendi sõnul hakata rääkima toetusmeetmetest. Näiteks saab taotleda noore alustava ettevõtja toetust, mis on mõeldud kuni 40aastastele. „Ega see pisku suurema ettevõtte loomisel väga palju kaasa ei aita. Sellega võib ehk ainult juuksuriks hakata, põllumajanduses nii väikese summaga väga palju ära ei tee,” hindab konsulent. Ta lisab, et ka selle toetuse peale on konkurents väga tihe, sest soovijaid on palju ja kaugeltki kõigile ei jagu. Juba tegutsev ettevõte võib küsida tulemuslikkuse parandamise toetust, mis mõeldud tootmise laiendamiseks, kuid sedagi ei jagu kõigile soovijaile ja 40 protsendi ulatuses peab omafinantseering olema. „Kui teil on PRIA kiri taskus, et on pool miljonit eurot toetust eraldatud, siis on panga uksest kindlam tunne sisse astuda,” lisab Timmi. Konsulendid aitavad koostada äriplaani ja teha tasuvusanalüüse, kust peaks selguma, kui kiiresti kindel pind jalge alla tekib.

Pöörduda võib ka mõne finantsnõustaja poole. Redgate Capitali partner Valeria Kiisk kinnitab, et maal tegutseva ettevõtte finantseerimisvõimalused on suuresti samad, mis pealinnas tegutsevatel ühingutel. Pigem on neil võimalusi isegi natuke rohkem, lisab ta.

Peale tavapäraste EASi starditoetuste ja koolitusprogrammide on piirkonna ettevõtetel võimalik taotleda regioonide konkurentsivõime tugevdamisele suunatud EASi toetusi, samuti toetusi Maaelu Edendamise Sihtasutuselt ja Maaeluministeeriumi hallatavatest Euroopa struktuurifondidest. Kui panga jaoks jääb tagatisest puudu, siis aitab välja KredExi käendus ja maapiirkondade firmasid lisaks MESi käenduse võimalus, kusjuures neid kahte saab kombineerida.

Start-up, mentorlusprogrammid ja ingelinvestorid ei tee vahet firma asukohast lähtudes. Tõsi, toetuste puhul on mõned valdkonnad välistatud, näiteks kinnisvaraarendus, kuid piirkonna elu arendamisele suunatud tootmis- ja teenusettevõtted võivad olla rahastuse taotlemisel päris edukad,” selgitab Kiisk. Ta lisab, et kui rääkida juba tegutseva ettevõtte rahastamise võimalustest, siis need ei sõltu kuigivõrd ettevõtte asukohast. Ettevõtja tööriistakast on tema sõnul täis erinevaid võimalusi: tavaliseks saanud panga finantseerimise kõrval (investeerimislaenud, liisingud) eksisteerib kapitaliturg, mis pakub rohkelt võimalusi oma- ja võlakapitali kaasamiseks nii põhibörsi kui ka First Northi kaudu. Nii näiteks asub First Northil aktsiatega esindatud Linda Nektar Võrumaal ja Tallinna börsi üks edukamaid tegijaid Harju Elekter Keilas.

Veel on olemas erakapitalifondid, pensionifondid ja ühisrahastus, mis kõik loovad võimalusi ettevõtete rahastamiseks ja mis ei sõltu ettevõtte asukohast. „Oluline on, et ettevõttel oleks kasvuambitsioon, tegus ja pühendunud meeskond ja läbimõeldud plaan oma idee realiseerimiseks,” leiab nõustaja.

Laenu antakse ühtemoodi

Pangad annavad laenu ühtviisi nii maal kui ka linnas. Ka SEB väikese ja keskmise suurusega ettevõtete segmendi juht Edward Rebane kinnitab, et üldjoontes on maapiirkonnas alustava ettevõtte rahastamistingimused samad mis linnas paiknevatel ettevõtetel. Põhiline erinevus on see, et maapiirkondades tegutsevate ettevõtete tagatiseks pakutava kinnisvara väärtus on reeglina väiksem kui suurlinnades ja selle vahetus ümbruses. Siin tulevad aga appi riiklikud fondid, nagu KredEx ja MES (Maaelu Edendamise Sihtasutus), kelle kaudu on võimalik taotleda projektidele täiendavaid tagatisi.

Põllumajandusettevõtted moodustavad SEB finantseerimisportfellist üha suurema osa. Rebane kinnitab, et nende laenukahjude arv on võrreldes mõne teise sektoriga märksa väiksem. „Põllumehed on ausad ja lugupeetud ärimehed, kes oma lubadusi peavad,” kinnitab ta ja lisab: „Kui meil pangana on usku, et projektil läheb tulevikus hästi, siis me seda ka finantseerime. Pank on abiks äriprojektide hindamisel ja meil on tihtipeale ka rohkem kogemusi. On tekkinud ka olukordi, kui me soovitame projektiga mitte algust teha. Oskame tänu oma kompetentsile riske ette näha. See aitab ettevõtjal ära hoida kahju, mis tulevikus võiks kalliks maksma minna.”

Swedbanki põllumajanduse sektorijuht Brit Padjus vastab küsimustele nii: „Finantseerimisel lähtume ennekõike äriplaani jätkusuutlikkusest. Ettevõtte asukoht ei oma tähtsust, olulised on ennekõike inimesed, kes selle taga on. Elu on näidanud, et maapiirkondades on tublid inimesed.” Swedbankil on ärikliendihaldurid peaaegu kõikides maakonnakeskustes, mistõttu ollakse kohaliku äriga hästi kursis. Laenutoodetel on vajalik tagatiste olemasolu, näiteks põllumajandusettevõtete puhul on põllumaa panga jaoks väga hinnatud tagatis. Kui tagatisi ei ole piisavalt, saab kasutada Euroopa Investeerimisfondi või Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantiid. Liisingutoodetel on tagatiseks ostetav vara.”

Coop Panga äripanganduse juht Hans Pajoma selgitab, et alustaval ettevõttel on igasuguse finantseeringu saamise eeldus äriplaani ja meeskonna olemasolu, kes seda äriplaani ellu hakkab viima. Investeeringu saamise viis ja võimalus sõltuvad äriplaanist ja kapitalivajadusest. See, kas alustav ettevõte asub maal või linnas, muutub tähtsaks siis, kui äriplaan on otseses sõltuvuses ettevõtte asukohast.

„Kui rääkida võõrfinantseerimise võimalustest alustavale ettevõttele, siis võimalusi on. Esmane eeldus on aga kindlasti omanike endi stardikapitali olemasolu või siis sõbrad-ja-tuttavad-tüüpi omakapitali rahastus, millega saaks äriplaani käima lükata. Kui see faas on läbitud ja ettevõte on suutnud saavutada stabiilse rahavoo, mis on piisav laenude teenindamiseks, siis on sobilik kaasata oma äri laiendamiseks pankasid,” selgitab Pajoma. Ühe alternatiivina on pangad valmis kaaluma ka mõne tugevat rahavoogu omava ettevõtte garantiid, mis aitab alustaval ettevõttel oma kohustusi täita senikaua, kuni ettevõtte enda rahavoog muutub piisavalt tugevaks.

Finantsteenuseid, peaasjalikult tagatisi (käendusi) ja laene, mis lihtsustavad Eesti ettevõtete ligipääsu kapitalile ja aitavad tõsta nende konkurentsivõimet, pakub ka KredEx. Laenukäendus aitab, kui ettevõte soovib kasutada pangalaenu, liisingut või pangagarantiid, kuid selle väljastamiseks puuduvad piisavad tagatised või tegutsemisajalugu. Kogu protsess on ettevõtte jaoks võimalikult mugavaks tehtud ja seda saab teha pangas laenu taotlemisel.

Ettevõtluse alustamisel on veel abiks KredExi stardilaen, mis sobib alustavale ja kuni kolm aastat tegutsenud ettevõttele investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks.

Loe ka neid

Tagasi üles