Mürgisus sõltub kogusest ja kontsentratsioonist

Eestis on mürgistusteabekeskus, kuhu helistatakse üle kahe tuhande korra aastas. Foto: Internet

Kahjuks teatakse ainete ohtlikkuse või toksilisuse kohta suhteliselt vähe. Veel levib väga palju eksitavat infot ja tihti võrreldakse aineid, arvestamata nende hulka, iseloomu, formulatsiooni jne. Toksikoloogia esimene reegel: iga aine mürgisus sõltub kogusest ja kontsentratsioonist.

Seda mõõdetakse näitajaga LD50, mille ühik on mg/kg – mitu milligrammi peab mingit ainet saama (sööma) kehakaalu ühe kilogrammi kohta, et pooled isendid (50%) surmava annuse (LD – lethal dose) saaksid.

Absoluutselt ohutuid aineid pole olemas. Ka tavaline joogivesi või puhas hapnik võivad meile ohtlikud olla. Võrdleme mitut laialt levinud ainet:

Vesi on sisuliselt mittemürgine – LD 90 000. Puhtast veest on raske mürgitust saada. Võib aga olla meile kahjulik, kui üle 10 liitri korraga ära juua, sest tekitab ülejäänud keharakkudes ohtliku kontsentratsiooni languse.

Sahharoos on magusaine ehk suhkur, mida toodetakse suhkruroost või suhkrupeedist. LD 30 000, sisuliselt mittemürgine. See muidugi ei tähenda, et seda ohjeldamatult süüa tasuks.

Sidrunhape esneb paljudes puuviljades. LD 12 000, kergelt toksiline.

Etanool ehk alkohol saadakse suhkrutest, mida pärmseened söövad ja mis siis nende elutegevuse jääkproduktina meile tarbida jääb. LD 7000, kergelt toksiline. See tähendab, et 0,7 liitrit peaks 100 kg kaaluvale inimesele surmav olema.

Glüfosaat on üldhävitava umbrohutõrjevahendi toimeaine. Enim tuntud ka kaubamärgina Roundup. LD 5600, kergelt toksiline, ligilähedane alkoholi mürgisusele. Blokeerib fotosünteesi ja toimib selle kaudu klorofülli sisaldavatele organismidele.

Söögisooda on levinud keemiline ühend, mida ka toidu valmistamisel kergitusainena kasutatakse. LD 4220, keskmiselt toksiline.

Lauasool ehk naatriumkloriid on kõige levinum toidulisand või konservant, eluliselt vajalik teatud koguses kõigile elusorganismidele. LD 3000, keskmiselt toksiline.

Atsetaminofeen – valuvaigisti Paracetamol toimeaine. LD 1944, keskmiselt toksiline.

Vesinikperoksiid ehk vesinikülihapend on kasutusel puhastusainena, desinfitseerimiseks ja valgendamiseks. Ka raketikütuseks või juuste blondeerimiseks. LD 1580, keskmiselt toksiline.

Teobromiin on kakaoubades esinev alkaloid, mis annab šokolaadile iseloomuliku maitse ja lõhna.

LD 1265, keskmiselt toksiline.

Rotenoon – laiatoimeline kahjuritõrjevahend. Mõnedes maades lubatud kasutada maheviljeluses. LD 132–1500, väga toksiline.

Vasksulfaat – üks vanimaid laiatoimelistest seenhaiguste tõrjevahenditest taimekasvatuses. Lubatud kasutada maheviljeluses. LD 300, väga toksiline.

Kofeiin – kohvi toimeaine, kohv on igapäevaselt tarvitatav jook. LD 192, väga toksiline.

DDT – kunagi väga palju kasutatud efektiivne ja kurikuulus kahjuritõrjevahend. Kahjuks aga kasutamise järel ei lagune ja kumuleerub. Seetõttu on kasutamine juba aastakümneid keelatud. LD 113–800, väga toksiline.

Nikotiin – sigarettide toimeaine. LD 50, ekstreemselt mürgine.

Tsüaniid – paljude bakterite, seente ja vetikate poolt sünteesitav aine. Leidub paljudes taimedes, kasutatakse orgaanilises keemias ja kahjuritõrjes. LD 10, ekstreemselt mürgine.

Vitamiin D on elusorganismidele väikeses koguses väga vajalik vitamiin, just meie põhjamaa tingimustes, kus on vähe päikesepaistet ja organismis võib puudus tekkida. LD 10, ekstreemselt mürgine.

Strühniin on väga mürgine taimne alkaloid, naturaalne pestitsiid, mida kasutatakse ka rottide tõrjel. LD 1–2, ülimürgine.

Aflatoksiin on taimedel arenevate erinevate mikroseente (seenhaiguste tekitajate) elutegevuse jääkprodukt ehk mükotoksiin. Eristatakse 14 peamist aflatoksiini, mis arenevad eelkõige niisketes oludes teraviljadel enne kombainimist põllul või hiljem hoidlas, kui vili on niiskena liialt kauaks seisma jäänud. Mida kauemaks vili sügisel vihmaga põllule jääb, seda suurem on tõenäosus, et seal mükotoksiinid esinevad. Seega septembris ja eriti oktoobris kombainitud viljadel võib suure tõenäosusega olla aflatoksiine. Enne söötmist tuleb kindlasti laboris vähemalt üldtoksilisus määrata. Nakatunud vilja tolm võib samuti väga ohtlik olla. LD 0,003 – ülimürgine.

Botuliin on bakterite toodetav närvimürk. Üks teadaolevatest mürgisemaid naturaalseid aineid. LD 0000,1 – ülimürgine.

Tegelik ainete toime sõltub aga veel mitmest asjaolust, nagu koostoimed, formulatsioonid, järelmõju jne. Mõistagi kõige enam ikkagi kogusest. Kuigi kofeiini toksilisus on suhteliselt suur, saame seda tarbida, kuna kasutame väga väikeseid kontsentratsioone ja loodetavasti ka koguseid. Sama glüfosaadiga: kui ühele hektarile pritsitakse umbrohutõrjeks 2 liitrit toimeainet, mille mürgisus on ligilähedane piiritusele, siis isegi siis, kui see kõik saagi sisse jääks, jaguneks (lahjeneks) see ära näiteks kuuetonnises nisusaagis. Tegelikult aga pritsitakse seda üldjuhul enne kultuurtaimede külvi kas kevadel või sügisel. Taliviljakesasid pritsitakse juulikuus ja saak koristatakse sealt 13 kuu möödumisel. Selleks ajaks on toimeaine mullas lagunenud ja saagist jääke leida väga keeruline.

Ainete toksilisuse näitajad on määratud katseloomadel laboratoorsetes tingimustes ja on keskmised näitajad. Kindlasti on indiviidide vahel suuri erinevusi ja mõnede ainete suhtes on võimalik ka väikeste doosidega („treeninguga”) taluvust tõsta. Näiteks maotaltsutaja maomürgi suhtes, narkomaan oma narkootikumi suhtes või alkohoolik etanooli (viina) suhtes jne.

Eestis on mürgistusteabekeskus, kuhu helistatakse üle kahe tuhande korra aastas. Ligikaudu kolmandikul juhtudest on mürgistus saadud ravimitest, üle 40 protsendi kemikaalidest ja 10–20 protsenti võrdselt taimedest, seentest, marjadest ja mujalt.

Üldjuhul on aga nii, et väga väikeses hulgas võib mingi aine olla meile isegi vajalik, raviv või stimuleeriv. Suuremas koguses võib sama asi aga olla meile mürk. Muidugi on toime igale liigile isesugune, rohusööjad kannatavad kindlasti rohkem naturaalseid pestitsiide ehk taimseid alkaloide kui inimene. Facts first – faktid eelkõige.