Rääkides haldusreformist ja sundliitmisest, ütleb Otepää vallavanem Kaido Tamberg, et piltlikult öeldes toodi neile pruut, kott peas, pulmalauda, ilma et pruudi nägu või tegu eelnevalt hinnata saanuks. «Riik sai probleemist tasuta lahti,» lisab ta.
Vallavanem haldusreformist: last on lihtne saada, aga püüa sa teda kasvatada (2)
Haldusreformi järel on liitunud ja sundliidetud omavalitsused juba mõnda aega tegutsenud uutes oludes. Kuidas see on ühe valla näitel kohalikku elu mõjutanud ja millised probleemid on esile kerkinud?
Näiteks Otepää vallas oli nõnda, et ühinesid Otepää ja Sangaste vald, osa Palupera valla küladest tuli Otepää alla ning Puka sundliideti juurde. Proovikivi missugune!
Endine pikaaegne Sangaste vallavanem ja praegune Otepää vallavanem Kaido Tamberg, mida säärane ühinemine ja sundliitmine vallale kaasa toonud on?
Kui siiralt öelda, siis paraja segaduse on toonud. Eriti sundliitmine. Puka valla sisetülide tõttu aastaid kestnud sisulise juhtimise puudumise all kannatanud kogukonnale ja tegemata töödele lisaks eelnev valla juppideks jagamine.
Piltlikult võeti vallalt suur osa tulubaasist ära ja jäeti suuremad kuluallikad uue valla kanda. Seda ilma hüvitiseta ja abita riigi poolt. Tekib küsimus, et miks justnagu karistati omavahel ilma selletagi juba kokkuleppinuid ja läbirääkinuid ettearvamatu nii-öelda Brežnevi pakiga. Samas on ju pukalased meie enda kogukond ja ega nemad ka otseselt oma endiste juhtide suutmatuse eest ei vastuta.
Riik võinuks selle olukorra küll õiglasemalt ära klaarida ja võinuks ise olla otsustavam liitumisfaasis mõjutaja. Teistel liitunutel on lihtsam, sest meil olid eelnevalt asjad läbi räägitud.
Millised probleemid on seoses liitumise ja sundliitmisega esile kerkinud? Kas nendega osati arvestada?
Sundliitumine lõi sassi kõik me läbimängitud kaardid ja läbikalkuleeritud plaanid. Piltlikult öeldes toodi pruut meile, kott peas, pulmalauda, nagu keskaegses Aasias, ilma et me ta nägu või tegu eelnevalt hinnata saanuks. Riik sai probleemist tasuta lahti, meie elu tehti nii-öelda huvitavamaks. Oli probleeme, mida juba eelnevalt adusime, aga tuli ka hulga üllatusi. Omapäraseid otsuseid ja suuremat raharännet enne liitmist, tohutud hoonete- ja koolikulud ja muud sellist. Kululusti jätkub. Liitumise puhul muidugi kandus osa poliitilist vaegkultuuri ja vanu kodusõdu ka uude volikokku. On siin kibestunuid ja eelnevas omavahelises suhtestressis persoone, kes siin püüavad jätkata oma stiilis mänge ja sellega vingutavad õhku. Aga sellest saab ja tuleb lahti saada, ja saadakse ka ajapikku.
Kui palju bürokraatiat on uue valla elu korraldamine kaasa toonud?
Bürokraatiat jätkub söögi alla ja peale. Eks see ole üldisem probleem meie riigis. Riigi kohandumine uue olukorraga halduses võtab aega. «Last saada on lihtne, aga katsu sa teda kasvatada,» oleks tädi Mari tarkusetera reformi-issidele. Aruanded ja mõned seatud tähtajad on uutes oludes ebareaalsed. Samuti on praegu kehtivad vana Otepää valla mõningad määrused ja korrad uute olude jaoks nii-öelda kummist ja paranoiavaimust kantud.
Kas vallalt palka saavate inimeste arv on vähenenud või hoopis suurenenud?
Praegu on inimesi umbes sama palju tööl. Pigem arv muutub vähenemise suunas, aga mitte suures mastaabis. On auto suur või väike, pidur-sidur-rool ja rattad on ikka kõigil enam-vähem samas arvus. Lihtsalt ühte mahub vähem ja teise rohkem reisijaid. Töötajaid vajab ikka ka suurem vald ja sealjuures üha haritumaid. Töökohtade täpsem vajadus ja struktuur selgub aasta teises pooles. Siis oleme targemad. Praegu on üleminekuaeg.
Kui palju läheb aega, et liitunud vald hakkab ühtse tervikuna tegutsema?
Kui poliitiline kodurahu jalule saaks ja juhid juhitud saavad, siis üsna pea. Ehk isegi uuel aastal. Eks mingid erisused jää ka, aga üldiselt hakkab laev liikuma ühel valitud kursil.
Millised ülesanded pidi omavalitsus üle võtma tegevuse lõpetanud maavalitsuselt ja kuidas nende ülesannete täitmine läinud on?
Valdadele pärandati enamik ülesandeid. Kahjuks mitte piisavalt raha nende täitmiseks. Seega tuleb ka ise valikuid teha. Eks see riigi ülesannete täitmine riigi endagi poolt oli juba ennegi suhteliselt kokku kuivatatud. Järelikult peame ise nende asjadega hakkama saama, mida inimesel tegelikult vaja on.
Kui praegu saaks haldusreformis midagi teisiti teha, siis mis see oleks?
Oleksin riigi asemel otsustavam, välistanuks sundliitmise olukorra tekkimise ja mõelnuks asjad ikka koos paremini läbi. Riigilt oodati enamat otsusekindlust, aga saadi vastutust võtta mitte julgev poolpehme kogukondi tülli ajada võimaldav variant. Kokk peab ikka noaga vorsti lõikama, mitte seda otsakesega torkima.