Väiketraktor on farmis hädavajalik

Üldotstarbeline väiketraktor 3038E on lihtne ja taskukohane masin, mis teeb töö probleemideta ära. Foto: BALTIC AGRO

Farmides on populaarseks masinatüübiks muutunud väikesed, 20–60 hj võimsusega universaalsed minitraktorid, mille külge – ette ja taha – saab ühendada kõikvõimalikke tööriistu alustades sahast ja lõpetades aiapostide aukude puuriga.

Tänapäeval mehhaniseeritakse farmides kogu töö. Tädikest, kes kühvliga lehmadele saepuru alla viskab, enam naljalt ei kohta. Masinaid peab aeg-ajalt uuemate vastu välja vahetama, et võimalikult efektiivselt töötada.

Väike, näiteks Avanti või Norcari tüüpi traktor on tegelikult suuremaski farmis tõhus abimees. Selle frontaallaadur suudab tõsta 500 kilogrammist paari tonnini, seega vähemalt silopalli, selle külge saab rakendada näiteks lumepuhuri, laudas sööda ettelükkaja, sõnnikuroobi, põhupurusti, niiduki, haaratsid ja kopad. Ka näiteks tigumeetodil sööda ettelükkamise seadme, mis n-ö pudistab sööda pehmelt loomade ette, mitte ei sõtku seda kokku nagu tavaline sahk.

Sellise väiketraktori külge saab haakida allapanulaoturi, mis töötab pöörlevate ketastega nagu väetisekülvikki. Sellise riistaga saab edukalt laotada allapanuturvast ja saepuru.

Saadaval on spetsiaalsed põhupallipurustajad, mis on enamasti ka iselaadivad – traktori haakesse käiva masina tagant käib luuk lahti, tagurdades saab põhupalli masinasse, luuk kinni ja seejärel juba purusti tööle. Nüüd tasub selle riistaga vaid farmis ringi sõita, purustis olev suur ventilaator viskab allapanuks mineva peenestatud põhu juba lehmade alale.

Kui allapanulaotur pole Eesti agrofirmades veel kuigi levinud, siis põhupurustaja peaks küll vähemalt pooltes farmides olemas olema. Ka mõnedel iseliikuvatel söödamikseritel on silorulli lõhkumist hõlbustav ülemine tera, mis pealelaadimist kergemaks muudab. Siloaugus on silomass raskete masinatega kõvasti kokku tambitud, mistõttu peab olema terav ja tugev lõikur, et seda sealt kätte saada.