/nginx/o/2018/03/02/7650903t1h9ecd.jpg)
Märtsist algas uus jahiaasta, mille teemaks on Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatus nimetanud «Jahindus on looduskaitse», teatas EJS.
Jahimehed keskenduvad uuel jahiaastal looduskaitsele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nüüdisaegne jahindus erineb paljuski eelnevate kümnendite omast,» ütles EJSi president Margus Puust. «Eelkõige on see teaduspõhine ning peame suures osas arvestama ühiskonna eri gruppide soovide ja tellimustega, et ulukikahjusid vähendada,» selgitas Puust. «Samas on jahindus ka praktilise looduskaitse meede tagamaks looduslikku mitmekesisust, millest tuleneb ka meie selle aasta teema nimetus,» lisas ta.
Jahiaasta ei lange kokku kalendriaastaga
Jahiseaduse järgi kestab jahiaasta 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Jahiaasta alguses tehakse kokkuvõtted möödunud hooaja küttimistulemustest. Seejärel planeeritakse koos teadlaste ja jahindusnõukogudega kogutud vaatlusandmete ja küttimistulemuste põhjal jahiaasta küttimismahud.
/nginx/o/2018/03/02/7650901t1h4353.png)
- Alates 1. märtsist võib jätkuvalt küttida metssiga, mis koos võõrliikide, kähriku ja mingiga, on aastaringselt kütitav uluk.
- Kuni 15. aprillini kestab koprajaht.
- Alates 15. aprillist võib küttida hallhüljest.
- Suvine jahihooaeg saab alguse 1. juunil sokujahiga.
- Ajujaht suurulukitele algab sügisel ning alates 1. oktoobrist võib jahti pidada koertega.