Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Aimar Rakko/Keskkonnaamet

Eilsega lõppenud hundijahi hooajal kütiti kokku 101 hunti lubatud 112-st. Lisaks kütiti kahjustuste vältimiseks 3 hunti eriloaga väljaspool jahiaega, teatas Keskkonnaamet.

«Jaht oli suunatud eelkõige rohkete kiskjakahjustustega piirkondadesse ning vähem suurematel loodusmaastikel asuvatele hundikarjadele. Selliselt majandades saame tagada hundi asurkonna soodsa seisundi säilimise ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele,» lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

Küttimine jaotati ohjamisaladeks

Kahjustuste paremaks ohjamiseks ja arvukusnäitajate saavutamiseks oli huntide küttimismaht jaotatud maakondade asemel 18 ohjamisala vahel. Küttimismaht määrati Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ja Keskkonnaameti kogutud kiskjakahjustuste andmete põhjal. Lisaks arvestati maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid küttimise korraldamise osas.

Enim hunte kütiti rohkete kiskjakahjudega silma paistnud Võrumaal, kus lubatud 17-st kütiti 15 hunti. Sama palju kütiti ka Läänemaal, kus realiseeriti kogu etteantud limiit. Seevastu kahjustustest puutumata Ida-Viru maakonda limiiti ei määratud ning ühtegi hunti seal ei kütitud.

«Huntide arvukuse ohjamisel lähtutakse suurkiskjate kaitse ja tegevuskavas seatud eesmärgist säilitada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobilike elupaikade vahel,» lausus Rakko.

Üle-eelmisel jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti lubatud 117-st.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini, Hiiu- ja Saaremaal kuni 31. märtsini.

Hundi küttimismahud ja küttimisandmed maakonniti on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.

Tagasi üles