Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Ivari Padar Pariisis: paljudes asjades on Eesti põllumees Euroopast sammukese ees (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vasakul: Ivari Padar tõuaretusega tutvumas. Paremal: Ivari Padari büroo assistent Henri Kaselo.
Vasakul: Ivari Padar tõuaretusega tutvumas. Paremal: Ivari Padari büroo assistent Henri Kaselo. Foto: Henri Kaselo / Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari büroo

Euroopa Parlamendi liige ja endine põllumajandusminister Ivari Padar nentis Pariisis Port de Versailles messikeskuses toimuvat kuulsat Salon International de l’ Agriculture põllumajandusnäitust külastades, et nii mõneski asjas, eriti aga digipõllunduses, on Eesti Euroopast sammu võrra ees.

Üks oluline jutupunkt näitusel ja ilmselt viimase aja üks äraleierdatumaid märksõnu on «põllumajanduse digitaliseerimine». Omaette peatükke väärivad eesti inimeste edulood «digiasjanduse» põlluleviimisel, kuid äramärkimist väärib Ivari Padari sõnul Eestit muust Euroopast eristav, valdavalt bürokraatiavaba asjaajamine. «PRIA on vaieldamatult üks hea näide digitaliseerimise pehmema poole pealt,» rääkis Padar. «Ka näitusel keskendutakse uute tehnoloogiate põllu peale toomisele.»

Tehnoloogilise võimekuse koha pealt on Eesti Ivari Padari hinnangul tugevalt üle Euroopa keskmise. «Me kasutame kindlasti Euroopa kõige moodsamat tehnoloogiat,» ütles Padar. Eesti infotehnoloogia poole hindab Padar olevat muust Euroopast sammukese ees. «Meie ühiskond on digitaliseerimist väga tõsiselt võtnud ning see on ka praktikas rakendunud,» rääkis ta. Üheks heaks näiteks maapiirkondade digitaliseerimisel peab Padar lairibaühenduse viimist maale. Euroopas nähakse seda küll «laheda ideena», kuid üldiselt on sellised projektid tahaplaanile jäänud.

Endist ministrit ja põllumajandusega tugevalt seotud Padarit ennast huvitas muude kokkusaamiste taustal aga tõuaretuspool. «Ma tegin oma lemmiktõuga, limusiiniga, ka ühe pildi,» rõõmustas ta. «Prantslaste lihaveisearetuskogemus on väga pikaaegne ning meil on selle koha pealt veel arenguruumi, kuid vaikselt juba tuleb,» lisas Padar.

Üldiselt arvab Padar, et on põhjust rõõmustada asjade üle, milles eestlased on muust maailmast selgelt ees, kuid rõõmu peaksid valmistama ka eeskujud, kellelt on midagi õppida ja kelle tasemele pürgida. «Hea meel on ikka jälle kuulda, et meie tegijad on kuskil oksjonil käinud ja uut tõumaterjali juurde toonud,» kõneles Padar.

Mis on Pariisi põllumajandusnäitus?

Viimased pool sajandit on iga-aastane Salon International de l’ Agriculture, mida Eestis tuntakse ka lihtsalt Pariisi põllumajandusnäitusena, olnud terves maailmas üheks juhtivaks põllumajandussündmuseks, mida külastavad valdkonna võtmetegijad. Mastaapi ilmestab näitusel osalev erafirma Danone, kes laseb enda liinidelt aasta jooksul läbi 2,5 korda rohkem piima, kui on terve Eesti aastatoodang.

Näitusel on osalemas tõuaretajad, kohalikud talunikud, piirkondlikud esindused, kutsekojad, põllumajandusühistud, erinevad ministeeriumid ning mitmed teadusasutused, kes kõik panustavad olulisel määral põllumajandussektori püsimisse ja kestvasse arengusse.

Pariisi põllumajandusnäitus on jaotatud neljaks sektoriks: loomakasvatus ja selle alaliigid, vilja- ja taimekasvatus, aiandus ja juurviljakasvatus ning põllumajanduslikud teenused ja sellega seotud ametid.

Salon International de l’ Agriculture toimub 24. veebruarist 4. märtsini Pariisis Port de Versailles messikeskuses.

Tagasi üles