Aeg külvata suvelillede seemet

See sinivalge klump, kus esiplaanil kasvavad petuuniad, on jäädvustatud Göteborgis. Eestis näeme tänavu sinimustvalgeid lillepeenraid.

FOTO: Säde Lepik

Kui teate väga täpselt, milliseid suvelillesorte sel suvel oma lillepeenras või lilleamplis näha soovite, siis tuleb unistuse täitmiseks nüüd ruttu seemned hankida ja esimesed külvid ära teha. Kui ise kiiresti tegutseda, siis võib see unistus Eesti sajanda sünnipäeva puhul olla kasvõi sinimustvalge.

Meie aiaäride ja turgude lilletaimede valik on küll iga kevadega järjest parem, kuid kõike, mida hing võib ihaldada, sealt korraga siiski ei leia.

Lipuvärvid lillepeenral

Kodulehel EV100 (www.ev100.ee) on tore üleskutse „Eestimaa õide” – taimmaterjali hulgimüügiga tegelev aiandusfirma OÜ Bloomest on algatanud idee kaunistada sel suvel võimalikult paljud kodumaa paigad Eesti lipu värvides lillepeenardega, et pakkuda meie rahvale ja külalistele silmailu terve suve. Keila, Viljandi, Rakvere, Viru-Nigula jt paigad on sellest mõttest juba innustunud.

Kuid üleskutse pole mõeldud ainult avalike haljasalade hooldajatele – kodulehele on oodatud kõigi aiasõprade fotod oma loodud trikoloori värvides lillepeenardest, -kastidest ja -amplitest.

Lätlastel, norralastel, rootslastel ja soomlastel oleks oma lipu toonides istutustega hõlpsam hakkama saada, sest nende lippudega sobivaid lillesorte on rohkem. Kuid ka sinimustvalge kooslus pole sugugi võimatu. Palju lihtsamaks muutub sellise peenra kavandamine siis, kui võtta taimevalikusse lisaks suvikutele ka püsikud ja lehtdekoratiivsed taimed. Mustjat tooni annavad peenrasse oma lehtedega näiteks maohabe, ilubataat ja roomav akakapsas, millel on väga tumedaid sorte.

Juba aprillis võiks lipumasti all olla näiteks lilleklump vapratest võõrasemadest ehk aedkannikestest (Viola x wittrockiana), mis külma ei pelga. Valgete (nt ‘Cool Wave White’, ‘Spring Matrix’) ja siniste (‘Delta Premium Deep Blue’, ‘Inspire True Blue’) õitega sorte on võõrasemal palju, kuid leidub ka päris musti: nt ‘Black Cristal’ ja ‘Black Accord’, ‘Halloween 2’, mustjaspunane ‘Colossus Purple’ või hunnitu ‘Velour Forsted Chocolate’, mille õied sobiksid oma hõbevalge servaga väga hästi üleminekuks mustalt valgele toonile.

Võõrasema on kaheaastane taim, seeme külvatakse tavaliselt juunis-juulis ja taimed, mis kevadel ilusti õitsevad, istutatakse juba augustis kasvukohale. Kui kasvatada võõrasema üheaastasena, siis tuleks seeme külvata juba jaanuaris-veebruaris. Aga lootkem, et need, kes lilli müügiks kasvatavad, pole Eesti sünnipäeva unustanud ja pakuvad sel kevadel eriti heas valikus just trikoloori värvides võõrasemasid.

Hübriidpetuuniatel (Petunia x hybrida) kulub seemnete külvist õitsemiseni umbes kolm kuud ja neid on nüüd õige aeg külvata. Varasemal külvil pole mõtet, sest petuunia vajab õiepungade moodustamiseks pika päeva tingimusi. Aiandid annavad taimedele lisavalgust, kodus oleks seda keeruline teha. Valgusepuuduses venivad taimed aga välja, istutusajal on need siis nõrgad ja jäävad kergesti põdema.

Isamaaline inimene saab petuuniatest hõlpsasti kokku panna sinimustvalgete õitega lilleampli. Kenad valgeõielised sordid on näiteks ‘Snow Fall’, säbrulise servaga ‘Fimbriata’ ja ripp-petuuniad ‘White Velvet’ ja ‘White’. Päris mustad õied on sordil ‘Black Satin’, punakasmust on ‘Sophistica Blacberry’. Ilusad tumesinised on näiteks ‘Heavenly Velvet Blue’ ja ‘Lavender Tie Dye’.

Kuid liputoonide kokkupanek on vaid üks paljudest kujundusvõimalustest ja ka roosad, kollased ja punased õied on sama armsad nagu alati. Neile, kes pole ise veel suvelilli ette kasvatanud, tuletan järgnevalt meelde peamise.

Külvaja meelespea

  • Üheaastaste suvelillede külviaeg sõltub sellest, kui kaua kulub taimel külvist õitsemiseni. Näiteks harilik saialill, harilik kosmos, suureõieline lina, kaunis kipslill, suureõieline mungalill jmt on kiire kasvuga (külvist õitsemiseni kulub umbes 4–6 nädalat) ja nende seemne saab mais otse peenrale külvata. Kasvukohale külvake ka nende lillede (nt kuldlill ja läänemagun) seeme, mis ei talu pikeerimist ja ümberistutamist. Avamaale külvates kulub seemet 2–3 korda rohkem kui taimi ette kasvatades. Kui tahate istutada juba õitsvaid taimi või kujundada nendega peenrale kindlaid mustreid, tuleks ka kiirekasvulised liigid ette kasvatada.
  • Aeglase arenguga suvelilled, mille seeme tuleks ettekasvatajal külvata juba märtsis, on nt harilik heliotroop, sinilobeelia, pronks-lutiklill, Mehhiko vanikkuljus, hübriidpetuunia, mugulbegoonia ja alatiõitsev begoonia, balsamiin-lemmalts.
  • Aprillis külvake suure lõvilõua, aedlevkoi, aedastri, peiulillede, rebasheinade, raudürtide, gasaaniate, neiusilmade, aedkohhia ehk põõsasmaltsa, Mehhiko päsmaslille, hariliku pruudisõle, hariliku päevalille, Türgi mustköömne, kattelehise käokulla, suureõielise varsapõlve, leeksalvei, lilltubaka, feerulalehise ruskme, sileda torbiklille, hariliku santoliini, hariliku ämbliklille, pärdiklille, vilt-ristirohu jmt seeme.
  • Taimede ettekasvatuseks mõeldud kasvunõude valik on kauplustes hea, kuid kasutada saate ka igasuguseid kodus leiduvaid topse ja anumaid, milles on liigse kastmisvee äravooluavad. Kui olete samu kasvunõusid varem kasutanud, peske need kuuma veega puhtaks ja desinfitseerige kaaliumpermanganaadi lahusega.
  • Lilletaimede ettekasvatuseks sobib haigusvaba, ilma umbrohuseemnete ja kahjuriteta muld. Kodus on mulda keeruline kuumutades desinfitseerida. Kõige kindlam on kasutada ostetud valmis mullasegu, selles on toitained sobivas vahekorras ja happesus paras. Idanemise ajal pole lisatoitu vaja, kasvades tahavad lilletaimed aga nõrga väetislahusega kosutamist.
  • Anumas on kasvuturvast väga raske ühtlaselt ja parajalt märjaks teha, targem on substraat suuremas nõus ära niisutada ja siis kasvunõud sellega täita. Jälgige, et pärast kasvusubstraadi siledaks vajutamist jääks selle pind anuma ülemisest servast 2–3 cm madalamale, siis on ruumi, et substraadi pind vajadusel veel liiva või turbaga katta.
  • Osa taimi (nt petuunia, lemmalts, suur lõvilõug, kolmevärviline kassitapp, harilik heliotroop, aed-raudürt, suureõieline portulak, pärdiklill, Mehhiko päsmaslill, begooniad, värv-neiusilm, maitsetaimedest basiilik) on valgusidanejad. Nende väikeseid seemneid ei tohi katta. Selle kohta, kui taim on valgusidaneja, peab kindlasti olema hoiatav märge seemnepakil. Sellised seemned laske niiskele kasvusubstraadile langeda ja suruge nad tikuga õrnalt vastu mulda. Piserdage seemneid ja mulda veel pritsiga ning niiskuse hoidmiseks katke idanemise ajaks kasvunõu toidukile või klaasiga, muidu kuivavad katmata seemned kergesti. Head on ka läbipaistva kaane ja õhutusavadega toakasvuhooned, niiskus ja soojus püsivad selles stabiilsemana ning turvalist keskkonda hindavad kõik taimed. Lihtsam on külvata granuleeritud seemneid: värviline kattekiht reedab, kus seeme on. Sellise seemne saab kohe panna paraja suurusega potti ja siis pole tarvis taimi pikeerida.
  • Kui taim pole valgusidaneja, laotage nende seemned hästi ühtlaselt kasvmullale ja katke pealt kergelt (1–2 seemne paksuselt) peene pestud liiva või sõelutud mullaga. Kui ühes nõus on mitme liigi seemned, pange neile kindlasti ka etiketid juurde. Kuni tärkamiseni hoidke kasvunõusid pimedas, siis tooge need võimalikult valgesse kohta. Suured seemned (nt mungalille, lillherne ja päevalille oma) võib kohe pista omaette kasvupotti.
  • Liivaga tasub külve katta kindlasti siis, kui taim jääb kergesti tõusmepõletikku (nt aedlevkoi, sametlill, aedkohhia, lõvilõug). Selle tõve korral jääb varre alumine osa väga peenikeseks ja tumeneb. Kahjustatud tõusmed tavaliselt hukkuvad. Tõusmepõletiku teket soodustab liigniiskus.
  • Paras idanemistemperatuur on 20–23 kraadi, kui ruumis on alla 16 kraadi, siis seemned ei idane. Kui taimehakatised tärkavad, võtke kile vm kinnine kate kasvunõult ära. Hea oleks, kui temperatuuri saaks mõne kraadi võrra alandada (öösel nt 18–20 kraadi), liiga soojas ruumis venivad taimed välja.
  • Vast tärganud taimed pelgavad tõmbetuult. Valgust on palju vaja, aga kirka otsese päikese eest kaitske taimi varjutuskanga või paberiga. Taimed võivad muidu saada põletusi ja muld kuivab kergesti läbi. Päikseliste päevadega ootavad taimed hoolikat kastmist või piserdamist.
  • Et taimed ei jääks nõrgaks, pikeerige ehk istutage need ümber idulehtede või esimese pärislehe ilmudes. Mõne taime tõusmed (nt lobeelia) on nii väikesed, et neid pikeeritakse mitu korda ja esimesel korral istutate need ümber mitme kaupa.

Loe ka neid

Tagasi üles