Hambapõletikku leevendab kange taimetee

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Saialill on põletikku alandava toimega.

FOTO: Sille Annuk

Tänapäeval on hambaravi küll tipptasemel, aga kui kohe arsti juurde ei saa, väga paljudel pole selleks ka raha, siis leiab leevendust taimedestki.

Taimedest on kasu, kui tarvitada neid kohe, põletiku alguses. Tuleb teha kange tee ja juua kohe. Selleks sobivad tammekoor, naistepuna, kibuvits, saialill. Kõige parem on valmistada neist taimedest segu ja keeta 30 min. Taimi võtke olenevalt peenestusest 4–6 sl või peotäis segu liitri vee kohta. Teed jooge tassitäis iga tunni aja tagant. Kui tammekoort käepärast pole, siis saab maal korjata peenikesi 0,5 cm tammeoksi, need oksakääridega tükeldada ja neist teed keeta.

Põletiku vastu sobib ka soopihlatee: soopihla tuleb keeta 30 min või hoida termoses kuumas vees 6 tundi. Lisada võib kibuvitsamarju (C-vitamiin). Kasu võib olla ka tedremarana juurest tehtud tõmmisest: valage purustatud juur üle keeva veega ja hoidke termoses või keetke 30 min vaiksel tulel. Pulbriks jahvatatud juur valage üle kuuma veega ja laske 10 min tõmmata.

Nelk on tugeva põletikuvastase toimega ja nelgiterasid võib kasutada teesegudes, eriti hästi sobib nelk kibuvitsamarjadega: laske termoses 2 tundi tõmmata või keetke tasasel tulel 30 min. Kibuvitsamarju võtke 1–2 peotäit liitri vee kohta ehk 100 g vähemalt, nelki 1,5–2 sl.

Ükskõik mis põletikuga tegu, on hädavajalik C-vitamiin. Seda saab kibuvitsast, mustast sõstrast, astelpajumahlast. Tartu ülikooli katsete järgi annab klaas Põltsamaa apelsinimahla päevase vitamiinikoguse. Põletiku ajal on C-vitamiini vajadus suurem, nii et tasub juua mahlu või teha marjasmuutisid. Piima ja nisu, ka liha võiks sel ajal menüüst välja jätta.

Kui kõiki taimi pole kodus, võib teha teed ka ühest-kahest taimest. Päris alguses sobib tugev naistepunast või kibuvitsamarjast tee, mida on keedetud 30 min. Nii võib põletik hommikuks taanduda. Enne tee joomist tuleb hambad korralikult pesta ja puhastada, eriti kui hambas on auk. Sinna tavaliselt kogunevad toiduosad ja eriti lihavalgud tekitavad põletikku.

Hambaauku on pandud kuusevaiku ja taruvaiku. Taruvaiku on pandud ka taruvaigupiiritusena, mis küll tekitab valu. Kuusevaiku on vanarahvas närinud nätsuna hammaste valgendamiseks ja pannud põletiku korral hambaauku. Talvel on kuusevaik aga looduses tahke ja enne kasutamist tuleb see õlis või rasvas ära sulatada. Kuusevaigul on ka valuvaigistav toime. Mugavam on kasutada salvina, aga salv peab olema kange, lahjast kasu pole.

Valuvaigistava toimega on veel kummelitõmmis (abi võib saada ka lõhnavast kummelist, mis maal muru sees kasvab), millega suud loputada või haigele kohale kompressi teha.

Desinfitseeriva toimega on aedsalvei, millest tehtud tõmmisega võib suud loputada. Juua liiga palju ei tohi, põletiku ajal nädala jooksul tass päevas. Salveiteele oleks hea lisada nelki, tammekoort, saialille, et toimet tõhustada.

Üks rahvameditsiini abivahend pärast hamba väljatõmbamist oli kortslehetõmmisega suu loputamine, et põletikku ära hoida. Loputamiseks kasutati leiget tõmmist. Kui haav suur ja põletik kerge tekkima, on selgi juhul abi suu loputamisest tammekoore, kummeli ja saialille tõmmistega.

Vene ajal, kui arstile ei pääsenud, sai taimeteede ja salvidega vahel ka ööga paistetuse alla. Aga kui 3–5 päevaga paremaks ei lähe, tuleb viivitamatult arstile saada, kasvõi EMOsse.

Tagasi üles