Ülo Kivine: saarte erilisus peab kajastuma toodetes

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ülo Kivise sõnul müüb Saaremaa kaubamärk hästi ka meie lähiriikides ja seal tahaks tulevikus veel rohkem kohal olla.

FOTO: Raul Mee

Tänavu presidendilt teenetemärgi saanud Ülo Kivine on juhtinud mitut Eesti piimatööstust ja on piimandusega seotud olnud enam kui 25 aastat. Ta rõhutab, et kõik Saaremaa Piimatööstuse tooted on valminud kas Saaremaa või Hiiumaa piimast, kusjuures sõsarsaarega on tal veel erilised plaanid.

Praegu juhib kaua aega Tere eesotsas olnud Ülo Kivine Saaremaa Piimatööstust. Küsimusele, mis Setumaalt pärit ja kaua aega Tallinnas elanud meest Saaremaaga seob, vastab ta, et ega muud midagi seogi kui piimandus. Nagu me kõik, on temagi pikka aega käinud Saaremaal rohkem turistina ja nautinud koos perega sealset loodust. Kui ta peaaegu täpselt kolm aastat tagasi Tere piimatööstuses oma ligi 20 aasta pikkust tööd lõpetama hakkas, pakkus Saaremaa Piimaühistu nõukogu esimees Tõnu Post tegevjuhi kohta sealses piimatööstuses ja nii see juhtuski.

Kas sel ajal oli Teres asi juba hapuks läinud?

Ma ei ütleks nii. Kuna Tere oli olnud pikka aega suur ja juhtiv piimasaaduste töötleja, siis sai ettevõte ka rohkem räsida turu kõikumistes. Eks tagantjärele hinnates oli ettevõtte laienemine ehk liiga agressiivne ja olukord pööras eriti halvaks siis, kui Vene turg sulgus, sest Tere oli hästi palju sellele panustanud. Lõige oli väga järsk ja ettevõte polnud nii tugev, et finantsiliselt sellele vastu seista. Minul isiklikult on Terest ainult head mälestused ja ma ei lahkunud sealt halva tundega. Olin seal töötanud igasugustel ametikohtadel ja olnud ka kuus aastat juhatuse liige. Olid põnevad ajad. Muide, vahepeal olid Tere neljast juhatuse liikmest kolm arstidiplomiga ja mina üksi erialainimene.

Kui võrdlen oma eelmist töökohta Teres paksu raamatuga, võin kinnitada – see oli väga huvitav, eriti viimased peatükid. Aga see raamat sai läbi. Saaremaale tulles avasin uue raamatu, mis ei ole vähem huvitav. Mul oleks hea meel, kui ka selles raamatus jätkuks põnevaid peatükke.

Nii et juhtida võib ükskõik mida? Ise olete siiski piimanduse haridusega?

Olen tõesti lõpetanud EPAs piimanduse eriala ja ainult selles valdkonnas ka töötanud. Aga usun, et kui inimene on heade juhiomadustega, siis ei pea ta tingimata olema selle eriala inimene. Minu kui juhi märksõnad: teekond, inimesed, väärtused, usaldus ja kogemused.

Pärast kooli lõpetamist töötasin Tallinna lähedal Kosel asuvas piimatööstuses, kus olin ka kooli ajal paar kuud praktikal käinud. Koht oli küll täiesti võõras, nii et bussist maha astudes pidin algul teed küsima. Kolme aasta pärast helistas Oliver Kruuda ja kutsus mind tööle Tallinna Piimakombinaati, millest peagi sai Tallinna Piimatööstuse aktsiaselts ja paari aasta pärast juba Tere AS. Tookord ütlesin ei: 40 kilomeetrit Koselt Tallinna ja sama palju tagasi – mitte mingil juhul! Aga pärast teist kõnet ma sinna läksin ja käisin niimoodi pealinnas tööl ligi 20 aastat. Lõpuks, kui tee oli juba neljarealiseks ehitatud, kolisime ära Tallinna. Siis oli küll veidi harjumatu viie minutiga tööle saada.

Nüüd on töökoht kodust kolme tunni kaugusel. Kuidas hakkama saate? Millal Saaremaale kolite?

Seda mõtet mul veel ei ole. Olen leidnud sobiva rütmi ja sellega harjunud. Loodan, et pere ka. Sõidan esmaspäeval või teisipäeval saarele ja reedel tulen tagasi. Püüan töökohtumised Tallinnas nädala lõppu või algusse planeerida, et sõitmist vähem oleks. Vahel saab ka lennukiga liigelda, aga ikka võtab edasi-tagasi sõit suure osa päevast ära.

Mida olete Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimehena kolme aastaga ära teha suutnud?

Oleme toonud turule rea uusi tooteid võide ja juustude osas. Mullu saime Eesti parima toiduaine konkursil Old Saare juustuga esikoha nii piimatoodete klassis kui ka üldarvestuses. Selle üle on väga hea meel meil kõigil. Minu ja tõenäoliselt paljude teiste jaoks on Saaremaa eriline koht ja ka kaubamärgina müüb hästi – olgu siis tegu söögi või joogiga. Kõik meie tooted on saarelist päritolu, tehtud Saaremaal või Hiiumaal valminud toorainest. Saaremaa Piimatööstus kuulub kohalikule piimaühistule, millel on 45 liiget, kes toovad meile üle saja tonni piima päevas, lisaks Hiiumaalt 20 tonni.

Olete saja töötajaga üks suuremaid tööandjaid Saaremaal. Kas inimesed tulevad teile tööle üle terve saare? Kuidas neid motiveerite tulema ja jääma?

Jah, oleme saarel arvestatav tööandja ja inimesi on meil mitmelt poolt. Kunagi oli meil Valjalas tsehh ja päris palju inimesi on sealtkandist käima jäänud. Olukord tööjõuga läheb iga päevaga pingelisemaks. Saaremaal on päris mitu laevaehitajat ja elektroonikaettevõtet, mis kõik arenevad ja töötajaid vajavad. Ütleks, et meil on palgad päris head, vaatame need päris tihti üle ja selles osas häbenema ei pea. Ega muidu konkurentsis ei püsiks. Iga inimene, kes meile tööle tuleb, annab oma panuse ja on hinnatud. Seetõttu pakume neile mitmeid hüvesid, nagu näiteks preemia tööjuubeli puhul, lõunasöögi ning massaaži ja sportimise toetamine. Püüame luua töötamiseks sobiliku keskkonna. Palk pole ju ainus motivaator.

Kas oskate oma kogemusele toetudes piimatööstusi omavahel võrrelda? Saab neid üldse võrrelda?

Võrrelda saab üksikuid ettevõtteid. Tere koosnes ju omal ajal mitmest piimatööstusest, mis asusid Tallinnale lisaks Paides, Kosel, Viljandis ja Põlvas. Neist igaühes töötas üle saja inimese. Vahel mõtlen, et kõik on üks Eestimaa, aga igal paigal on oma eripära ja isegi inimeste suhtumine on erinev. Mulki, setut ja saarlast hästi võrrelda ei saa. Tallinnas tulid inimesed üle linna kokku ja nad ei tundnud üksteist – töö lõpul läksid kodudesse laiali ja enam ei suhelnud omavahel. Väikestes kohtades tunnevad kõik kõiki ja suheldakse ka väljaspool tööd. Anonüümsust pole ja inimesed arvestavad teistega rohkem kui suures linnas. Seetõttu on ka näiteks korra ja puhtuse hoidmine töökohal parem.

Konkurentide tegemisi jälgin iga päev, vaatan, milliseid uusi tooteid on tulnud, ja maitsen neid. Tahaks, et kõigil läheks hästi ja suudaksime kogu Eestis toodetud piima siin ära väärindada. Praegu läheb neljandik sellest paraku niisama välja.

Saaremaa Piimatööstusel läheb praegu hästi. Kuidas edasi?

Meie turuosa on 15 protsendi ringis ja see on päris hea näitaja. Võid enam ekspordiks ei jagugi. Eelmisel aastal tabas võiturgu paras vapustus ja see ehmatas meid kõiki. Ehkki hind tõusis, ei rõõmustanud see meid eriti, kuna suur nõudlus tekitas paraja segaduse ja pidime pidevalt kellelegi tellimuse ära ütlema. Õnneks läks kriis üsna ruttu mööda. Mis piimatoodete hinda puutub, siis tõusud ja langused on siin tavalised. 70 protsenti meie toodangu hinnast moodustab tooraine ja sellest sõltub palju. Suured kulutused on ka energiale, veele ja kanalisatsioonile, nende hind samuti tõuseb pidevalt. Oleme püüdnud kulutusi nii palju vähendada kui võimalik, et saaks toodete hinnad konkurentsivõimelised hoida.

Pool meie toodangust läheb eksporti. Saaremaa kaubamärk müüb hästi ka meie lähiriikides ja seal tahaks tulevikus veel rohkem kohal olla. Old Saare juustuga saime väga lihtsalt Soome turule ja see on seal väga hinnatud. Ka laevadel on meie tooted sees. Lätis me oma tooteid ei müü, aga huvitav on see, et Pärnus käivad lätlased meie võid ostmas küll. Nõnda aitame ehk piirikaubanduse ühesuunalisust vähendada (naerab – S. N.).

Saaremaa piimatootjad on olnud viimasel ajal väga tublid, lisaks on kolm farmi teinud olulise laienduse. Peame olema valmis, et kogu nende toodang saaks toodeteks tehtud ja maha müüdud.

Naabersaare Hiiumaa piima kasutate ka kõik Saaremaal ära? Teil on sellega seoses üks salaplaan?

Jah, Hiiumaa piim tuleb ka kõik meile. Kuna nii Saaremaal kui ka Hiiumaal on mahepiim olemas, siis alustasime kahe aasta eest mahetoodete tegemist. Eelmine aasta müüsime juba üle saja tonni mahejuustu ja maksime mahepiima tootjatele üle 60 000 euro preemiat. Kavas on mahetoodete osa suurendada.

Üks osa meie mahepiimast tuleb Hiiumaalt, kuhu meil käib üle päeva auto. Ma väga tahaksin, et Hiiumaast saaks tulevikus täielikult mahe saar. Praegu on seal üks suur piimatootja, kes ei ole mahe, ja arutame temaga järjest enam, et mis oleks, kui ... Kindlasti oleks see riigile ja sealse piirkonna turismile kasuks, arendaks turismi ja tooks meile tuntust juurde. Oleks tore, kui saaksime Hiiumaa nimetada mahesaareks, kust tuleb ainult mahepiim. Olen rääkinud sellest kahe viimase maaeluministriga ja loodame, et riik paneb ideele õla alla.

Ja lõpuks, milliseid emotsioone suure autasu saamine tekitas?

See uudis jõudis minuni lakkamatu telefonihelina kaudu päeval, kui see avaldati. Üllatus oli suur ja rõõmustav. Usun, et see tunnustus käib kogu Eesti piimasektori kohta. Muidugi motiveerib see paremini töötama ja Eesti asja ajama – Eesti riik on seda väärt. Ettevõtlusel on ju riigi arengus väga suur osa.

Saaremaa Piimatööstus

Omanik Saaremaa Piimaühistu 45 liikmega

Töötajaid 100

Turuosa 15 protsenti

Käive 2017. aastal 25,7 mln eurot

Kasum 0,5 mln eurot

Ülo Kivine:

Sündinud ja kasvanud Võru linnas

Lõpetas 1992 Eesti Põllumajanduse Akadeemia piimatehnoloogia eriala

1995–2015 töötas eri ametikohtadel Tallinna Piimakombinaadis ja Tere ASis

Alates 2015. aastast ASi Saaremaa Piimatööstus juhatuse liige

Alates 2017. aastast ASi MilkEst juhatuse liige

Tulundusühistu Farm In nõukogu liige, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhtkogu liige

Osaleb EPKK töötleva tööstuse grupi ja Saaremaa Ettevõtjate Liidu juhatuses

Abielus, 2 tütart

Tagasi üles