Naistepäeva tulbid avavad juba õisi

Pärnumaal Sindis tegutseva Kase aiandi kasvuhoones kasvatavad tulbid üle paarikümne eri värvi õienupu. „Tavapärase punase ja kollase kõrval on inimestele järjest enam kirjud õied meeldima hakanud,” ütleb Sirle Kase.

FOTO: Riina Martinson

Kase aiandi pererahvas saab kevade eel kuhjuvasse töösse teha vaid nappe unepause, sest kümned tuhanded võõrasemad ootavad istutamist ja tulbid naistepäevaks ajatamist.

Esimesed kasvuhoonest tulnud tulbid pani perefirma müüki nädal enne sõbrapäeva, aga põhiline mass ajatatakse õitsema naistepäevaks. Et lilled õigeks päevaks oma õied avaksid, algas töö juba septembris, mil sibulad kastidesse istutati. Seejärel rändasid kastid keldrisse jahedasse juurduma ja kasvuhoonesse hakati neid tooma jaanuari alguses.

Perepoeg Kardo Kase sõnutsi on neil ajatusplaan: mis ajaks kui palju õitsvaid tulpe soovitakse ja selle järgi tulbikastid kasvuhoonesse tuuakse. Tänapäevaste sortidega saab üsna täpselt lilled õitsema. Natuke mõjutab see, kas on sombused ilmad või paistab päike. Sel kevadel on plaanis õitsema saada üle 30 000 tulbi, lisaks hüatsindid ja nartsissid.

Lilli müüb pere oma kodumaja juures asuvast müügikohast, Pärnu turul, samuti annavad lillepoodidesse müügiks.

Kuna naistepäeva eel on kõikjal lilleuputus ja lisaks lillepoodidele müüb tulpe isegi enamik toidupoode, nendib Kardo, et tulpide kasvatamine eriti kasumlik äri pole ja ainuüksi sellega tegeleda poleks mõtet. „Tulpidega rikkaks ei saa, mingil juhul ei elaks sellega ära,” sõnab ta ja selgitab, et kuna võõrasemade ettekasvatamise ajal peab nagunii kasvuhoonet kütma, siis kõrvaltegevusena kasvatatakse samas tulpe.

Nii ongi suur osa kasvuhoonest praegu võõrasemapottide all. Üle 20 000 võõrasema noortaime on juba kohal ja läinud nädalal käis pisikeste taimebeebide pottidesse istutamine. Kardo mainib, et pani ühe päevaga potti 10 000 taime. „Väga pikk päev oli,” muheleb ta.

Perenaine Sirle Kase seletab, et varem on nad võõrasemasid ka seemnest külvanud, aga siis ei saanud kunagi tulemuses päris kindel olla – külm võib taimedele liiga teha, samuti ei pruugi õite värv täpselt pakendil lubatuga klappida. Noortaimedega saab kindla peale minna.

Veebruari keskpaigas potti istutatud võõrasemad näitavad esimesi õisi aprillis. Mullu püsis kevad väga pikalt jahe ja see mõjus võõrasemade ärile väga hästi. Ühest küljest meeldibki võõrasemale pigem jahe ilm, teisalt ei kannata muud suvelilled siis välja istutada ja võõrasema ongi peaaegu ainuke variant oma peenart või lillekasti kaunistada.

Võõrasemasid kasvatab aiand tänavu varasemast rohkem, enam on ka värve – üle paarikümne. Sirle sõnutsi eelistavad inimesed kõige rohkem ikka klassikalist kollast musta südamega, ka punast ja sinist.

Kui võõrasemade aeg läbi saab, tulevad teised suvelilled, need külvatakse või istutatakse noortaimedena märtsist alates. Paarkümmend aastat müügiks taimi kasvatanud perefirma proovib igal aastal ka midagi uut. Millised lilled tänavu suvelillemoes valitsema hakkavad, ei oska kasvatajad veel ennustada.

„See on igal aastal veidi teisiti, aga alati on hea valik pelargoonid, petuuniad ja bacopa’d. Need lilled sobivad neile, kel vähe aega ja tahavad kindla peale välja minna. Need nõuavad veidi vähem hoolt ja õitsevad sügiseni,” soovitab Sirle.

Konkurents taimeturul muutub iga aastaga aina tihedamaks. „Et elus püsida, peab lati kõrgel hoidma,” teab Sirle. „Meie peame rõhuma kvaliteedile. Kui inimene meie juurest midagi võtab, siis peab see 100 protsenti lubatule vastama. Näiteks tuleb mõni klient ja kurdab, et ostis poest ripp-petuunia, aga taim kasvab püsti. Meie ei saa sellist asja lubada.”

Peale lillede kasvatatakse aiandis müügiks maitse- ja köögiviljataimi. „Sortide valikul lähtume sellest, et inimestel võiks olla vähem taimi, aga sellised, mis palju saaki annavad,” märgib Sirle. „Kindlasti läbivad taimed enne müüki karastuskuuri, need peavad olema valmis õues kasvama.”

Kevadkuudel käib töö iga päev ja vabaks jääb vaid napp magamise aeg. „Puhkepäevi ei tule enne augustit. Jaanipäeval ühe päeva ikka teeme vahepeal,” lausub perenaine. „Sellist asja, et nüüd oleme viis päeva tööl ja siis on kaks vaba päeva, ei ole meie perel kunagi. Talvel ma olen mõnikord üritanud endale vaba päeva teha, aga ausalt öeldes hakkab igav ja otsin ikka mõne tegevuse.”

Loe ka neid

Tagasi üles