/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
/nginx/o/2018/02/28/7647493t1he393.jpg)
Kolmapäeval, 28. veebruaril toimub hotelli Park Inn by Radisson Meriton konverentsikeskuses «Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030» avaüritus, kus Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi eesmärk on koos sektoriga panna alus uue arengukava visioonile.
«Me ei saa vaadata iga haru, iga alasektorit iseseisva suurusena, sest tugevad oleme just koostööd tehes. Seega peame otsima tervikvaadet, kuidas Eesti maaelu paremaks muuta, ning kuidas paremini ära kasutada põllumajanduse ja kalanduse kokkupuutepunkte – olgu see siis Eesti toidu kuvandi loomine, ekspordistrateegia, keskkonna hoidmine, elurikkuse tagamine või ringmajanduse edendamine,» sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. «Arengukava koostamisel on oluline kaasamisprotsess. Erinevate huvidega arvestamine võimaldab luua pikemaajalise kokkuleppe, mida poleks tarvis kergekäeliselt uuesti avada,» rääkis minister Tamm.
Keskkonnaminister ootab konkreetseid ettepanekuid
«Keskkonnaministrina pean oluliseks, et kalavarud oleksid hästi hoitud ja et üha efektiivsem põllumaade kasutamine ei kahjustaks meie kõigi eluks vajalikku põhjavett, linnustikku või et kahjustatud ei saaks muud looduse hüved. Põllumajandusel on tugev kokkupuude kogu looduskeskkonnaga,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. «Eriti hea meel on, et oleme selle arengukava koostamise võtnud ette kahe ministeeriumiga ühiselt ning sellises mahus esmakordselt. Arengukavas ambitsioonide arvelt kokku ei hoita ning fookuses on kohad, kus king pigistab kõige kõvemini. Sealjuures kaasame kõik, keda valdkonnapoliitika mõjutab, mistõttu soovin kõigile julgust teha mitte üksnes häält, vaid konkreetseid ettepanekuid selle parandamiseks,» lisas minister Kiisler.
Siiani on põllumajanduse ja kalanduse teemad jaotatud ära ligi 30 erineva arengukava ja dokumendi vahel. Loodav ühine arengudokument koondab aga üheks tervikuks järgmised valdkonnad: taime- ja loomatervis, toiduohutus, põllumajandus, toiduainesektor, maaelu, kalandus ja vesiviljelus.
Avaüritusel toimub ühine mõttevahetus põllumajanduse ja kalanduse hetkeolukorra ja väljakutsete teemal ning töörühmades võetakse ette Eesti põllumajanduse ja kalanduse arengusuunad. Arutletakse märksõnade üle, mis peaksid iseloomustama Eesti põllumajandus- ja kalandussektorit, maaelu ja toidutööstust aastal 2030, ja püütakse sõnastada arengukava visioon.