Illar Lemetti: võtmeküsimuseks on meie toidukultuuri püsimine

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix

Ohutu ja puhas toit, konkurentsivõime ja keskkonnahoid, lisandväärtus ja eksport – kõiki neid märksõnu kuulevad põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed igapäevaselt, ehkki mõista võib neid erinevalt. Jõud peitub aga ühtsuses, kirjutab maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti Maablogis.

Parema üksteisemõistmise saavutamiseks on Maaeluministeerium koos partnerite ning sektoriga alustanud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (PõKa) koostamist. PõKa on sellele arengukavale ministeeriumiseinte vahel antud hellitusnimi ja sellisena meile omaseks saanud lühend. Plaanitav arengukava annab meile visiooni ja tegevussuunad aastani 2030. Meie soov on luua kõigi poolte aktiivsel kaasamisel üheskoos tulevikukirjeldus, mida hakata ellu viima; dokument, millele saaksid tugineda edaspidised otsused, sealhulgas meie vaated Euroopa Liidu ühisele põllumajandus- ja kalanduspoliitikale.

Arengukava arvestagu muutunud oludega

Viimastel kümnenditel on toimunud märkimisväärsed muutused, mis on peamiselt seotud muutuva tehnoloogia, keskkonnaseisundi, kaubanduse liberaliseerimise ja linnastumisega. Palju on muutunud ka inimeste ootused toiduohutusele ning toidu tootmise viisidele.

Võtmeküsimus on, kuidas jõuda olukorrani, kus ka aastal 2030 oleks meil piisavalt inimesi, kelle kutsumus on toidutootmine, seda nii taime- ja loomakasvatuses, kalapüügis ja kalakasvatuses kui ka toiduainetööstuses. Kuidas tagada meie toidukultuuri püsimine ja areng?

Kogu maailmas võime ennustada tarbimise suurenemist, tootmise kontsentreerumist ning globaalse kaubavahetuse osatähtsuse tõusu. Intensiivne tootmine on maailma paljudes piirkondades keskkonnale halvasti mõjunud, halvendanud muldade olukorda ja vähendanud elurikkust. Loodusressursside kestlikum kasutamine on tõusnud keskseks teemaks eriti seoses kliimamuutustega, mille tagajärjel sagenevad äärmuslikud ilmastikutingimused. Globaalne soojenemine muudab kõrbeks järjest suuremaid maa-alasid ning põhjustab piirkonniti ulatuslikku veepuudust.

Meie põllumajandusel ja kalandusel on head eeldused

Eesti võib olla hea, nutikaid lahendusi pakkuv eeskuju jätkusuutlike lahenduste leidmisel, sest Eesti põllumajandust ja kalandust analüüsides on selge, et meil on tootmiseks küllaltki head eeldused. Kuulume maailma tippu põllumajandusliku maa hulga poolest inimese kohta. Meil on kasutada laialdased veeressursid, mis annab meile maailma mastaabis tugeva konkurentsieelise. Erinevate kliimaprognooside kohaselt võib meie piirkond olla üks vähestest, kus tootmistingimused ajas pigem paranevad, ehkki muutunud kliima eeldab ka meilt tootmispraktikate ja tugisüsteemi ümberkujundamist.

Üleilmsel skaalal on Eestil olemas kõrge isevarustatuse tase mitmes sektoris (eriti piim, kala, teravili), mis võimaldab tagada nii kodumaise toidu elanikkonnale kui ka laiema ekspordipotentsiaali mitmes tootmisharus, aidates nii kaasa konkurentsivõime kasvule. Samuti näitavad tehtud uuringud eestlaste tugevat toetust kodumaisele toidule: ligi 90 protsenti Eesti elanikkonnast eelistab võimalusel Eesti toitu, ehkki hinnatundlikkusel on toiduvalikutes samuti tähtis roll. Ka biomajandus on Eestis suure potentsiaaliga.

Oleme PõKa jaganud kolme laiemasse telge, mida võiks lihtsustatult iseloomustada järgnevalt:

  • avalik hüve, kus kasusaajaks on kogu Eesti elanikkond ning mille raames tegeleme sellega, et meie loomad ja taimed oleksid terved, toit ohutu ning keskkond hoitud;
  • põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maapiirkondade kestlikkus ja konkurentsivõime, kus vaatame seda, et meil oleksid kvaliteetsed tootmissisendid, toimiv tarneahel ning heas seisus maa- ja rannapiirkonnad;
  • kalandussektori kestlikkus ja konkurentsivõime, mille all mõistame eelkõige kalavarude olukorda koos vee elusressursside tootmise ning väärindamisega.

Mainitud telgi täiendavad teemadena innovatsioon, inimressursid, keskkond ja kliima ning eksport; arvesse tuleb võtta ka selliseid riigiüleseid eesmärke nagu infoühiskond, regionaalareng, võrdsed võimalused ning riigivalitsemine.

Arengukava koostamisega saab end pidevalt kursis hoida ning soovi korral kaasa rääkida Maaeluministeeriumi kodulehel.

Töö arengukava koostamiseks kestab suveni ja meie eesmärk on saada terviktekst valmis suve lõpuks. Seejärel peame strateegiat sõltuvalt keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise tulemustest enne vastuvõtmist veel täiendama ning lõpuks esitama selle 2019. aastal valitsusele kinnitamiseks. Soovin kõigile jõudu tööle!

Populaarne

Tagasi üles