Linnuparv kui lumekeeris

Hangelinnusalk toiteplatsil. Foto: Wikipedia

Oktoobri lõpupoole ilmus meie põldudele, niitudele ja lagerannikule valdavalt valge sulestikuga varblasest pisut suuremate lindude salku ja vahel koguni sadadesse küündivaid parvi. Enamasti askeldasid nad vaikselt rohus, noppides seemneid ja teri, aga aeg-ajalt paiskusid õhku nagu määrdunud lume keeris.

Tunneme neis ära hangelinnud, kes on pärit arktilistest lagetundratest. Neid võis näha ka novembris, ent südatalvel kohtab neid üliharva. Uuesti ilmuvad nad veebruari lõpust aprilli alguseni. Kui on lund, ööbivad nad lumevaiba all, muidu aga maapinnal. Omavahel suhtlevad nad tasaste põristavate hüüetega.

Talvikesest või rohevindist pisut kogukamad hangelinnud paistavad silma suure valge tiivalaigu poolest. Isaslinnud muutuvad kevade eel üha heledamaks ning ainult selg on pruun, tiivaotsad ja keskmised sabasuled mustad. Emaslinnud on üldiselt hallikaspruunid, väheldase valge tiivalaiguga.

Hangelinnud ehk lumetsiitsitajad on meil tüüpilised läbirändajad, kes talvitavad Kesk-Euroopas ja Põhjamere rannamaadel. Nad pesitsevad Kaug-Põhja kaljupinnasega või kivistel tundraaladel kogu Euraasias alates Gröönimaast, Islandist ja Põhja-Šotimaast kuni Beringi väinani; Aasias talvitavad nad steppides ja keskvööndi jõelammidel. Põhja-Ameerikat asustab sõsarliik – lumelind. Skandinaavia mägedel, Põhja-Lapimaal ja Põhja-Jäämere rannaaladel loetakse neid esimesteks kevadekuulutajateks ja nauditakse nende mahedat laulu psü-ii. Isased saabuvad pesapaikadele juba aprilli alul, kui seal on veel õige külm ja lumine, ning hõivavad oma pesaterritooriumid. Emased saabuvad mõni nädal hiljem, kui ilmad juba mahedamad. Rännatakse reeglina öösiti.

Pesa – see on kõrtest ja samblikust ning mitmesuguse koheva materjaliga vooderdatud paksuseinaline sügav kausike – rajab hangelinnupaar kividest varjatuna või kaljuõnarasse, vahel ka mõne hoone orva või puidulasusse. 5–6munalist kurna haub emalind maikuul pesalt lahkumata 13 päeva ja soojendab siis nädal aega poegi, kuna isalinnu hooldeks on toidu – putukate ja ämblike hankimine. Emalind on nõnda pesatruu sellepärast, et kivine elupaik püsib ju kaua kõlekülm. Teise elunädala lõpul väljuvad pojad pesast ja lähevad suvel järk-järgult üle taimsele toidule – tarnalibledele, seemnetele ja marjadele. Suve lõpupoole koonduvad kevadel ranget paarielu elanud hangelinnud järjest suuremateks salkadeks, rändele asuvad alles pärast teiste tundralindude lahkumist, jättes sinna talvitama vaid lumepüüd.

Eestis kohatakse hangelinde üha vähem, kuna kliima soojenedes ei tarvitse nad enam endiselt pikki rändeid ette võtta. Põhja-Soomes on nende arvukus stabiliseerunud 5000 haudepaari ringi, Eestis aga nähakse neid läbi rändamas kokku kuni 2000 lindu.