Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Rängast viljakoristusaastast tasub õppida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kombaini Claas Lexion 770-750 kabiinis võib ennast tunda nagu lennuki kokpitis. Või arvutisalongis, kuidas soovite. Tegelikult on ekraanid vajalikud kombaini seadistamiseks, et teha tööd kiiresti, hästi ja säästlikult.
Kombaini Claas Lexion 770-750 kabiinis võib ennast tunda nagu lennuki kokpitis. Või arvutisalongis, kuidas soovite. Tegelikult on ekraanid vajalikud kombaini seadistamiseks, et teha tööd kiiresti, hästi ja säästlikult. Foto: claas

Eelmine aasta oli viljakasvatajale paras katsumus, kombainer aga sai koristustööd tehes läbida lausa ekstreemspordiradasid.

Keeruline hooaeg oli proovikiviks kõigile: kombainidele, nende juhtidele ja hooldajatele. See tõi endaga kaasa palju negatiivseid tundeid purunenud masinate ja hävinenud vilja pärast, kuid igal asjal on ka positiivne ja õpetlik pool.

ASi Konekesko Eesti tootejuht Marko Mirme kogus pärast rasket hooaega kokku kombainerite tähelepanekud ja tootjatehase spetsialistide nõuanded, mida siinkohal lugejaga jagame. Saadud teadmisi ära kasutades saavad põllumehed ja neile teenuste pakkujad järgmisteks hooaegadeks ehk senisest teadlikumalt valmistuda.

Marko Mirme pakub Claasi kombainide kohta välja võimalused, kuidas nendega keerulistes koristustingimustes töötades saavutada maksimaalne tootlikkus.

Peksumasina algasendite seadistus. Enne iga koristushooaega või pärast suuremat remonti peab kontrollima peksukorvi tegelikku asendit trumli suhtes. Reguleerimisel tuleb järgida põhimõtet, et peksukorvi ja trumli vahe oleks eesmisest otsast natuke suurem ja tagumisest 4–3 mm kitsam. Samuti on tarvis kontrollida, et peksukorv oleks peksutrumli suhtes paralleelne. Selleks tuleb mõõta mõlemalt poolt kombaini ja väärtused peavad olema võrdsed. Tulemus on peksumasina maksimaalne töökvaliteet ja kiire koristamine võimalikult väikeste kadudega.

Trumli optimaalsed pöörded. Kombainide tehaseseadistused on üldiselt mõeldud kuivade koristustingimuste jaoks. Eesti niisketes oludes on blokeeringute vältimiseks täiesti õigustatud tõsta mõnevõrra trumli pöördeid, kuid mitte rohkem, kui parasjagu vaja. Rapsi koristades on mõistlik tõsta pöördeid 100–150 p/min. Kui lisada pöördeid, hakkab trummel tootma peenikest sodi, mis omakorda koormab sõelad üle. Õigesti valitud trumli pöörete tulemus on kombaini stabiilne töö, minimaalne kadu ja suur koristuskiirus.

Trumli ja rootorite kiiruste suhe. Claasi Hybridi peksusüsteemiga kombainidel tuleb jälgida, et rootori pöörded oleksid trumli omadest 150–200 p/min kiiremad. See tekitab nn imemisefekti, kus masinat läbiv materjal tõmmatakse aegsasti edasi järelsepareerimissüsteemi. Tulemus on peksumasina hõlpsam töö ja justkui maast leitud hobujõud ehk kombaini mootori koormus väheneb.

Vilja väljalaadimise seadistus. Kombaini punkris etteveo tigude kohal on põhjaklapid, mida tuleb vastavalt tingimustele avada-sulgeda. Liigniiskete hästi valguvate kultuuride ja herne koristamisel tuleb need klapid täielikult sulgeda. Lisaks on Claasi kombainidel valikus kolme kiirusega väljalaadimise ajamid. Kui tuleb koristada eriti niisket vilja, on mõistlik aeglustada punkri väljalaadimise kiirust. Selleks soovitab Marko Mirme tellida riisikoristuseks mõeldud ajami hammasratta, mille vahetamine nõuab küll mõningast monteerimist, aga saavutada võib seisakuteta ja riketest prii töö.

Kombaini puhastamine. Kui koristada kuiva umbrohuvaba teravilja niiskusega 16–17 protsenti, ei vaja kombain suuremat puhastust. Piisab, kui puhuda tolm kergelt õhuga maha ja tühjendada kivitasku. Asjaolud muutuvad, kui kombainist lastakse läbi õlikultuure (raps-rüps) või vilja, milles on kleepuvat taimemahla eraldavat umbrohtu. Sellisel juhul peab igal hommikul ka sarjad välja võtma ja kontrollima, et sõelad ja peksukorvid oleksid puhtad. Kombaineril tuleb masinat puhastada veelgi hoolikamalt, kui koristatava vilja niiskus on 30 protsenti. Sel juhul peab olema valmis sõelte-sarjade-luukide eemaldamiseks ja kombaini sisepesuks surveveega. Kombain annab põllul parima tulemuse ainult siis, kui tööpinnad on puhtad.

Cruise Piloti adaptiivne koristuskiiruse hoidja. Claasi Lexioni kombainidel on lisavarustuses väga hea abimees, Cruise Pilot, mis aitab kombaini parimal moel välja reguleerida, seda eriti rootorpuisturitega Claasi Hybridi peksusüsteemiga masinatel. Selleks aga, et Cruise Pilot töötaks hästi, peab juht oskama süsteemi eelseadistada. Alustuseks tuleb paika seada maksimaalne koristuskiirus, mis peab esialgu olema vastavates tingimustes tavapäraselt kasutatavast 1 km/h suurem. Hiljem võib seda tunnetuse järgi suurendada. Teiseks tuleks kallakust läbi lastava materjali kogus tõsta vähemalt sajani. Seejärel tuleb Hotkey nupuga kuvada ette Cruise Piloti seadistamise pilt, mille nurgas on sümboliga näidatud, milline süsteem hetkel kombaini liikumiskiirust piirab. Sellest sümbolist peaks kombainer proovima seadistuste abil vabaneda. Parim tulemus on saavutatud, kui sümbol pidevalt vaheldub; siis on teada, et kõik süsteemid toimivad võimsuse piiril ja teraviljakombain on hästi reguleeritud. Just sellise võttega tehti Claasi kombainiga Guinnessi maailmarekord.

Cemos Automatic. Claasi Lexioni kombainidel on peal süsteemid, mis seadistavad tingimuste muutumisel kombaini juhi eest. Nimelt on Cemos Automatic iseõppiv süsteem, mis on suuteline arvestama kombaineri soove. Selleks peab kombainer automaatsüsteemid mõneks ajaks välja lülitama ning kombaini vastavalt oludele ja soovitud tulemusele käsitsi välja reguleerima. Kui soovitud reguleering on saavutatud, tuleks automaatika sisse lülitada ja masin mõtleb kombaineri eest edasi. Nii saab stabiilselt parima koristustulemuse.

Kui kõigile neile nõuannetele mõelda ja neid igapäevases elus järgida, siis ilmneb, et teraviljakombain toimib kõige paremini ainult hea kombaineri käes. Sellise, kes mõistab, kuidas masin toimib ja mida tuleb ette võtta. Tänapäeva kombainid on väga paljude mugavate funktsioonidega, mida on lihtne seadistada, kuid eelduseks on ikkagi inimene, kes need eelseadistused ära teeb.

Kohti, mida kontrollida, on kümneid

Lisaks nii-öelda peenhäälestusele tuleb kombaini eest talvel hoolt kanda nagu igasuguse muugi liikuva põllumajandustehnika eest.

Esiteks muidugi kaitsta ilmastikumõju eest. Mõne rikke tekkimise aitab ära hoida tehnika hoidmine kindlas varjualuses, mõne puhul aga ei ole sellestki alati kasu.

ASi Dotnuva Baltic hooldusinsener Uno Milvaste soovitab tehnika talveks konserveerimismäärdega üle määrida, aga kevadel tuleb see kindlasti jälle maha võtta. Ja loomulikult: puhtus, puhtus, puhtus.

Milvaste hinnangul on kõige mõttekam puhastada kombaini suruõhuga, sest rohke veega pestes võib niiskus sattuda ka mittemääritavatesse laagritesse. Määritavatest laagritest saab niiskuse kätte määret lisades, nendest aga, kus juba tehases määre sisse pandud, ei pruugi niiskus läbi tihendite välja pääseda.

Veel hoiatab Uno Milvaste hiirte eest, sest just kombaine ründavad hiired sagedasti. Närilised leiavad üles pisimagi masinasoppi jäänud viljaterapeotäie. Maiustamise käigus on hiirtel komme mõnes kohas juhtmed läbi närida. Kui suvel proovitakse kombaini käivitada, ei tule sellest midagi välja ja kogu juhtmestik tuleb sentimeeterhaaval üle käia.

Talvise hoolduse ajal tasub üle pingutada kõik poldid-mutrid, määrida laagrid ja muud määrimiskohad, kontrollida õlitaset nii mootoris, jõuülekandes kui ka hüdrosüsteemides.

„Pikemalt seisval tehnikal tasub paak kütust enam-vähem täis jätta, siis ei teki kütusesüsteemi kondensaatvett, mida temperatuuri kõikumine sinna muidu tekitab,” märgib Milvaste. „Jahutusvedeliku võib talveks mootorist eemaldada ja kevadel sinna uue valada. Kui aga sisse on jäetud vana vedelik, peab uue hooaja hakul selle koguse kindlasti üle kontrollima.”

Tagasi üles