Põllumees peab õppima kogu elu

Maaülikooli õppebaas täieneb pidevalt, nii avati tänavu jaanuaris uus toidulabor. Foto: Kristjan Teedema

Üha suurema linnastumise ja elanikkonna vähenemise olukorras on maal tegutsevail ettevõtjail sageli väga raske leida töötajaid oma farmidesse ja põldudele sellest hoolimata, et nii kutsekoolid kui ka Eesti Maaülikool üritavad ajaga kaasas käia ja valmistavad spetsialiste ette nende vajadusi silmas pidades.

Kuigi põllumajandust ei peeta just väga uuendusmeelseks valdkonnaks, on tegemist ühe teadusmahukama tootmisharuga. Ehkki meie haridussüsteem on paindlik ja toimiv, seisneb põhiküsimus selles, kuidas me oskame oma teadmisi uuel moel ära kasutada, seisab OECD hiljutises raportis, mis käsitleb põllumajanduse tootlikkuse ja kestlikkusega seotud innovatsiooni Eestis. Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare sõnul peab ka põllumajandusharidus kohanema olukorraga, kus elanikkond väheneb, aga vajadus haritud töötajaskonna järele kasvab.

Maaeluministeerium teeb kõigi põllumajanduslikku haridust andvate õppeasutustega tihedat koostööd. Panustatakse kutsevõistluste korraldamisse, selleks et noori ennast arendama motiveerida. Ka täiskasvanute täienduskoolitus on pideva tähelepanu all. Kaare sõnul teeb muret, et teatud erialade vastu on liiga väike huvi. Kui kutseõppeasutused õpilaste vähesuse üle ei kurda, siis ülikoolides see pilt nii roosiline ei ole. Ministeeriumis on hiljaaegu olnud arutusel loomakasvatuse ja toiduainetehnoloogia eriala tulevik, kus õppureid küll on, aga magistrikraadini jõuavad vähesed. Koos tööandjatega on arutatud õppetöö paindlikumaks muutmise võimalusi ja seda, kuidas ärgitada tööle võetud bakalaureuse lõpetanuid edasi õppima ja neile selleks töökohal võimalusi luua.

Pakuvad head haridust

Põllumajanduserialade kutseõpet pakub Eestis mitu kooli. Järvamaa Kutsehariduskeskuses õpetatakse peamiselt loomakasvatusega seotud erialasid, karjakasvatust, veterinaari abilisi, kalakasvatust ning sinna juurde ehituserialasid, kodumajandust, puhastusteenindust, sotsiaalhooldust ja muud. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis on suurem rõhk pandud agronoomiaerialadele, millele lisaks õpetatakse mesindust, toiduainete töötluse ja toitlustuse erialasid ning maaturismi ja käsitööga seotud ameteid.

Mõlemas kutseõppeasutuses on õppekeskkond suures mahus ajakohastatud ja investeeringute tegemisel on arvestatud koolide õppesuundi ning loodud nüüdisaegsed tingimused esmaseks praktikaks.

Metsandusharidust annab Luua Metsanduskool. Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse on jäänud praegu ainult veel metsanduse töökohapõhise õppe korraldamine. Luua Metsanduskool tegutseb metsandusliku taseme- ja täienduskoolituse keskusena, kutse- ja raievõistluste keskusena, kutseeksamikeskusena ning laste ja noorte keskkonnahariduse keskusena. Metsanduse praktiline õpe toimub kooli õppemetskonnas, kus kogu raiemaht töötatakse üles õppetöö käigus.

Üha enam kogub populaarsust aianduse eriala. Eestis õpetatakse aiandust kõrghariduse tasemel Eesti Maaülikoolis ja kutseharidusena Räpina Aianduskoolis, Luua Metsanduskoolis, Hiiumaa Ametikoolis, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Kopli Ametikoolis. Kõige suurem aianduse õppijate arv on Räpina Aianduskoolis, kus õpib 73 protsenti selle ala õppuritest.

Maaülikool valmistab kõrgharitud spetsialiste põllumajanduse ja maamajanduse, metsanduse, keskkonnateaduste, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse, tehnika- ja inseneriteaduste koostoimes. Jätkuvalt on populaarsed veterinaarmeditsiin ja toiduainete tehnoloogia. Varasemast suurem oli sel õppeaastal huvi tehnikaerialade vastu: tehnika ja tehnoloogia, tehnotroonika, maaehitus ning vesiehitus ja veekaitse. Seevastu on loomakasvatuse ning kalanduse ja vesiviljeluse õppekava halvemas seisus. Ka põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval ning metsanduses on märgata mõningast huviliste arvu langust.

Maaülikooli õppeprorektori Endla Reintami sõnul on üks põhjus, miks põllumajanduslikel erialadel tudengite arv kahaneb, üldine kuvand nii ühiskonnas kui ka ajakirjanduses, et maal on kõik kogu aeg halvasti. Ülikool teeb omalt poolt muidugi kõik, et seda suhtumist muuta. Koostöös erialaliitude ja sektori esindajatega hakkab olukord pisitasa siiski muutuma. „Põllumajandus ei tähenda ju ainult jalgupidi pori ja sõnniku sees olemist. Tänapäevane farmiomanik juhib oma ettevõtet suures osas juba arvuti tagant ja vajab väga mitmekesiseid teadmisi,” märgib Reintam.

Maaülikooli õpetus põhineb rahvusvahelistel teadusuuringutel, milles osalevad aktiivselt ka õppeasutuse teadurid. Üliõpilaste hulgas on nii neid, kes varem mõne kutsekooli lõpetanud, kui ka neid, kes tulevad otse gümnaasiumist. Palju on põllumajandustootjate järeltulijaid, aga ka neid, kes varem hoopis mõnel muul alal kätt proovinud – eriti palju on selliseid magistriõppes. Ka paljude toetuste taotlemisel on erialane haridus vajalik ja see nõue kehtib näiteks noortalunike kohta. Õppida saab ka töö kõrvalt.

Õppeprorektori sõnul langeb umbes pool maaülikooli õppima tulnutest kahjuks enne lõpetamist välja. Osa avastab, et valitud eriala polnud õige, kuid on neidki, kes pole võimelised ülikoolis õppima. Vaid veterinaarmeditsiin, mis on kõige popim eriala, on selles suhtes erand ja seal jõuavad peaaegu kõik diplomini. Uuendusena saab uuest õppeaastast loomakasvatust ja toiduainetehnoloogiat magistriõppes õppida ka sessioon- ehk vana nimetusena kaugõppes. Aiandus juba on selle õppevormi peal ning kavas on viia ka kalandus ja vesiviljelus. Reintam soovitab kõigil seada sihid ikka magistriõppe peale, sest vaid kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpetajad ei vasta tihtipeale tööandja ootustele.

Tööturg põllumajanduses

CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuhi Henry Auväärti sõnul eristab põllumajandussektorit tööpakkumiste järgi eelkõige töö asukoht – töökäsi vajatakse üle Eesti ja tihtipeale ka tõmbekeskustest eemal. Lisaks eeldab antud sektoris töötamine kutsumust ehk kindlat soovi end just põllumajanduses või loodusteaduste vallas tegevana näha. Seega on tema sõnul antud valdkonna töötajate sektoripõhine tööstaaž keskmisest pikem ja soovi liikuda teisele erialale tuleb harvem ette. Tervelt 82 protsenti sektori tööandjatest märkis, et töötajate leidmine on muutunud keerukamaks.

Tööpakkumiste hulk selles valdkonnas mullu kasvas: neid oli 13 protsenti rohkem kui 2016. aastal. Kiireim kasv oli kolmandas kvartalis, kus antud sektori tööpakkumisi avaldati aasta võrdluses koguni 34 protsenti enam. Nõudlus töökäte järele ületas siiski tööjõupakkumise kasvu. Töövõtjate, kes olid märkinud põllumajanduse ja loodusteadused enda soovitud valdkonnaks, palgaootus kasvas CVKeskus.ee andmetel aastaga 4,1 protsenti.

Praegu on põllumajanduse ja loodusteaduste kategoorias avaldatud pisut üle 30 tööpakkumise. Otsitakse nii traktoriste, farmitöölisi kui ka põllumajandusmasinate operaatoreid. Traktoristile pakutakse tunnipalka alates 6 eurost kuni 7 euroni. Vajatakse ka asendustalunikku, kes täidaks loomakasvataja ülesandeid tema puhkuse või haiguse korral. Palka pakutakse alates seitsmest eurost tunnis.

CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringute agentuuri Palgainfo Agentuuri ühisest tööturu-uuringust, kus osales üle 800 tööandja Eesti eri piirkondadest ja tegevusaladelt, kes andsid tööd kokku umbes 66 000 inimesele, selgus, et 60 protsenti tööandjatest, kes märkis tegevusalaks põllumajanduse, metsamajanduse või kalapüügi, plaanisid järgneval poolaastal palgatõusu. Samas mahus tööandjaid plaanis värvata uusi töötajaid. Kolmandik soovis luua uusi töökohti, mis on teiste sektoritega võrreldes siiski märkimisväärselt väiksem näitaja.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusalal 2017. aasta III kvartalis 1082 eurot, kuid võrreldes 2016. aasta III kvartaliga see pisut vähenes. Ka Eesti keskmisest brutokuupalgast on põllumajanduse keskmine brutokuupalk mõnevõrra väiksem.