Eestimaa Looduse Fond (ELF) asub koos Eesti Loodusmuuseumiga tiigilendlaste talvitustingimusi parandama ning nahkhiiri ja nende eluviisi laiemalt tutvustama. Loodusesõbrad saavad nahkhiiri aidata talgutel kaasa lüües ning talvituspaikades nahkhiiri mitte häirides.
Loodusesõbrad asuvad nahkhiirte talvekortereid putitama
Tiigilendlane ning teised meil talvituvad nahkhiireliigid on looduskaitse all. Eestis talvitub arvukalt nahkhiiri mahajäetud kindluse- ja kaevanduskäikudes, kus nende loomade käekäik sõltub paljuski inimestest. «Nahkhiired vajavad talvitumise ajal rahu, vaikust ja sobivat mikrokliimat. Paraku näitavad uuringud, et nahkhiirtel ei lähe enamikus kaitstavates talvituspaikades hästi. Üheks põhjuseks on liiga sagedane häirimine,» selgitas Eestimaa Looduse Fondi nahkhiire-ekspert Lauri Lutsar. «Näiteks võib isegi ühe inimese viibimine maa-aluses talvituspaigas äratada koloonias hulga nahkhiiri. Kui seda juhtub talve jooksul sageli, kulutavad nahkhiired talvitumiseks tarvilikku energiavaru liiga kiiresti ja sellest ei pruugi kevadeni jätkuda,» kõneles Lutsar.
Möödunud aasta lõpust kuni 2021. aasta suveni vältava projekti «Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis» (teise nimega EstBatLIFE) raames tegeldakse tiigilendlase seire ja uuringute, talvitustingimuste parandamise ning nahkhiirealase teavitustööga. Talvitustingimusi parandatakse Lõuna-Eestis Piusal ning Põhja-Eestis Humalas, Vääna-Postil ja Ülgasel. «Soovime tagada nahkhiirtele rahulikuma talveune talvitustingimusi sobivamaks muutes. Muuhulgas on häirimise vähendamiseks plaanis nii tunnelite nahkhiirtele turvalisemaks muutmine kui ka inimeste looduskaitselistesse tegevustesse kaasamine ja teavitamine,» selgitas EstBatLIFE-i projektijuht Lauri Klein.
Piiratakse inimeste ligipääsu
Näiteks taastatakse projekti käigus ühes 600 meetri pikkuses tunnelis nahkhiirtele sobiv temperatuurirežiim, reguleerides õhu liikumist ja vältides seeläbi nahkhiirte külmumist. Suuremates talvituspaikades piiratakse inimeste kontrollimatut ligipääsu ja rajatakse teavitustahvleid andmaks inimestele infot nahkhiirte olemasolust ning õigetest käitumisviisidest nende talvekorterites. Samuti on plaanis laialdane teavitustöö: korraldatakse nahkhiiretalguid, koolitatakse giide, 2020. aastal on kavas avada Eesti Loodusmuuseumi eestvedamisel nahkhiireteemaline rändnäitus. Projekti rahastavad Euroopa Liidu LIFE programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rohkem infot leiab jooksvalt täienevalt kodulehelt.
Nahkhiirtel on sarnaselt laululindudega kanda oluline roll looduse terviklikes toitumisahelates, öiste putuktoiduliste loomadena hoiavad nad ökosüsteeme tasakaalus. Tiigilendlane on Eestis esinevatest nahkhiirtest üks suuremaid – tema tiibade siruulatus on 20-30 sentimeetrit ja kaal 14-20 grammi.
Tiigilendlane on kogu Euroopa Liidus erilise tähelepanu ja kaitse all, kuna mitmel pool on täheldatud tema arvukuse kiiret langust. Ka mitmes Eesti suures talvituspaigas on tiigilendlase arvukus paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes oluliselt vähenenud. Tõenäoliselt on põhjuseks see, et inimene leiab praegusel ajal liiga sageli tee selle haruldase liigi talvituspaikadesse.