Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Kuidas aknalaual kurki kasvatada?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Toas kurki kasvatades võib enne taime istutust suuremasse potti segada pinnasesse kaks-kolm teelusikatäit munakoore peenestatud pulbrit – mida peenem pulber, seda parem.
Toas kurki kasvatades võib enne taime istutust suuremasse potti segada pinnasesse kaks-kolm teelusikatäit munakoore peenestatud pulbrit – mida peenem pulber, seda parem. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kel päikesepaisteline aknalaud, võib seal proovida kasvatada kurki. Kui täna seeme mulda panna, saaks kurki ampsata ehk juba paari kuu pärast.

Räpina aianduskooli köögiviljanduse õpetaja Tairi Albert on Maa Elule soovitusi jagades öelnud, et arukas oleks kasvatamisega alustada märtsis, kui on juba mõnevõrra rohkem looduslikku valgust, sest kurgi korralikuks arenguks ja viljumiseks on vajalik korralik valgustus,” selgitab ta. „Kurgile vajalik valgustugevus on 15 200 luksi.”

Ideaaltingimustes, 25–30 kraadi juures, ilmuvad kurgi idulehed pärast külvi neljandal päeval ja sealt edasi kulub õitsemiseni umbes poolteist kuud. Pärast tärkamist võiks päeval olla temperatuur pluss 21 kraadi ja öösel 19. Õitsemise algusest tuleks arvestada umbes 20 päeva korraliku poolpika või lühiviljalise kurgi esimese saagini. „Rõhutan, et ideaaltingimuste hulka kuuluvad parasniiske kasvupinnas, optimaalne väetamine, sobiv temperatuur ja vajalik valgustus,” räägib Albert.

Tuppa aknalauale sobiksid rohkem poolpikad ja lühiviljalised kurgisordid. Tähtis on, et need oleksid mõruainevabad ja partenokarpsed (praktiliselt kõik õied on emasõied, millest arenevad ka viljad).

Poodides on saadaval ülirikkalik valik mitmesuguseid muldasid. Sobivat valides jälgige, et see kõlbaks köögiviljade kasvuks ja sisaldaks nii makro- kui ka mikroelemente. „Kotti avades ei tohi pinnas olla hallitanud, sest siis levivad haigustekitajad ka taimedele,” rõhutab Albert.

Kurgitaimed ei armasta pikeerimist, aga ümberistutamise vastu ei ole neil midagi. Esimene külvianum võiks olla vähemalt viie sentimeetri sügavune ja viiesentimeetrise läbimõõduga, veel parem suurusega 10 korda 10 sentimeetrit.

Kui külvianum on juuri parajalt täis kasvanud ja poti põhjast augukesest hakkavad paistma valged juureotsad, tuleb taim suuremasse potti ümber istutada ning vastavalt vajadusele toestada. Sobiv pott on kolmeliitrine. Istutage taim niisama sügavale või äärmisel juhul kuni idulehtedeni pinnasesse – mitte mingi juhul ärge kurki sügavamale istutage.

Loomulikult tuleb jälgida, et kõikide pottide põhjas oleks augukene, kust liigne kastmisvesi vajadusel ära voolab. Kasta tuleb toasooja veega nii, et muld oleks pidevalt parasniiske, mitte liiga vähe ega ka liiga palju.

Kindlasti on vaja aknalaual kasvavat kurki väetada. Sellega võiks alustada kaks nädalat pärast taime ümberistutamist suuremasse potti. Sobivad kõik köögiviljadele mõeldud makro- ja mikroelemente sisaldavad väetised, mugavam on kasutada vedelväetisi. Väetada võiks vähemalt korra nädalas ja jälgige seejuures pakendil olevat kasutusjuhendit.

Albert toob välja, et kuna väetistes ei ole reeglina kaltsiumi, aga kurgid vajavad seda sama palju kui lämmastikku, tuleks kodustes tingimustes enne taime istutust suuremasse potti segada pinnasesse kaks-kolm teelusikatäit munakoore peenestatud pulbrit – mida peenem pulber, seda parem.

„Kellel võimalus ja soov, võib munakoorepulbri asemel samal ajal vedelväetise kasutusega kurke väetada kaltsiumnitraadi lahusega. Kaltsiumnitraat on poes müügil 20kilostes kottides, aga paari kurgi pärast ei hakka inimene seda tõenäoliselt ostma,” räägib Albert. „Kaltsiumnitraati mõõta siis 0,2 grammi 100 milliliitri väetiselahuse valmistamiseks.”

Tagasi üles