Mahetootjate toetused vähenevad

Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 1888 mahetootjat, kellel on kokku ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad - ligi 20 protsenti Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslik. Foto: Mailiis Ollino

Viimasel nädalal on mahesektoris tegutsevaid ettevõtjaid ärritanud riigi plaan vähendada märkimisväärselt mahepõllumajanduses makstavaid toetusi. Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas küll esmaspäeval käskkirja muudatuse, millega suurendatakse mahepõllumajanduse toetuse eelarvet kahe miljoni euro võrra, kuid see annab vaid pisut leevendust probleemile. Toetused hakkavad taotlejateni jõudma uue nädala alguses.

Eesti mahetootjaid ühendava MTÜ Organic Estonia liikme, Eesti ühe suurima mahetootja Saidafarmi juhi Juhan Särgava sõnul lepiti omal ajal riigiga mahepõllumajanduses mängureeglid suure vaevaga kokku.

“Mahepõllumajandusega tegelevad ettevõtted on võtnud endale riigi ees viieaastase kohustuse valdkonnaga tegeleda, riik omalt poolt andis lubaduse jätkata mahepõllumajanduses toetuste andmist. Nüüd äkki avastas riik, et kuna mahevaldkonnas tegutsevad ettevõtteid on viimastel aastatel juurde tulnud, siis neil tegelikult enam piisavalt raha ei olegi ning soovib toetusi 14% võrra vähendada,” räägib Särgava. „Samas põllumees ei saa ju panka minna ja öelda, et palun vähendage laenujääki 14% võrra, kuna riik vähendas toetusi. Selline kahepalgelisus riigi poolt ei ole paslik.”

Särgava sõnutsi on tegelikult olukord maheettevõtja jaoks veelgi hullem - kui ettevõtja on sunnitud toetuste vähenemise tõttu loobuma mahetootmisest, siis ta rikub riigiga sõlmitud kokkulepet ja peab riigile ka kõik seni saadud toetused tagasi maksma. „Ennustan, et see riigi otsus viib mitmed mahetootjad pankrotti ning maal kaob jälle omajagu töökohti,” kurjustab ta.

Organic Estonia liikme, Ida-Virumaa ühe suurema mahetootja Tiigikalda OÜ juhi ja omaniku Renno Nurmela sõnul tähendab PRIA ootamatu plaan nende jaoks olulist rahalist kaotust. “Mahemajandus on nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt selgelt kasvav trend. Meie oleme 100% mahetootja, sealjuures eelmisel aastal eksportisime mahus 1,35 miljonit eurot. Ma olen võtnud riigi ja oma partnerite ees kohustuse ning ei saa partneritele öelda, et kuna riik ei täida oma lubadusi, siis ka mina ei täida lubadusi. Kui PRIA oma toetuste vähendamise plaani ellu viib, siis tähendab see, et olen sunnitud koondama 8 töötajat, peamiselt Ida-Virumaalt. Samuti pean väga kriitilise pilguga üle vaatama ettevõtte lähiaastate investeeringute plaani. Enam pole ju mingit pikemaajalist kindlust riigi edasise käitumise osas. Kui sel aastal vähendab PRIA toetust 14%, siis pole ju teada, mis tal on plaanis järgmisel ja ülejärgmisel aastal,” selgitab Nurmela.

Sel nädalal maaeluminister Tarmo Tamme poolt allkirjastatud käskkirjaga suurendatakse eelarvet keskkonnasõbraliku majandamise meetmest üle jäävatest vahenditest. Selleks aastaks on lahendus leitud ja mahepõllumajanduse toetust vähendatakse väiksemal määral, kui esialgu plaanitud. Toetused peaksid taotlejatele hakkama kohale jõudma uue nädala alguses ja järgmise nädala lõpuks peaks olema toetus kõigi taotlejateni jõudnud.

„Keskkonnasõbraliku majandamise meetme ülejääki kasutades saime üle poole puudujäägist kaetud, mis vähendab oluliselt planeeritud toetuse vähendamise määra,“ ütleb Tamm. „Nii mahepõllumajanduse meetme kui ka keskkonnasõbraliku majandamise meetme eesmärk on parandada elurikkust, veemajandust ning mulla majandamist; see andis võimaluse suurendada mahetoetuse eelarvet sama eesmärki täitvate vabade vahendite ümber tõstmise teel.”

Maaeluministeerium plaanib kevadel kokku kutsuda teemast huvitatud pooled. „Mahepõllumajanduse kiire areng toob paratamatult kaasa olukorra, kus piiratud eelarvevahendite tõttu tuleb arvestada toetuse vähendamise võimalusega. Seega tuleb ühiselt läbi arutada mahepõllumajanduse vajadused ja rahastamise võimalused ning vajadusel muuta uute kohustuste võtmist või toetuse määrasid,“ sõnas Tamm.

Eelmisel nädalal alustas Maaeluministeerium konsultatsioone põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida Eesti maaelu arengukava (MAK) keskkonnavahendite raames mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavaid vahendeid, mis aitaksid toetusmäärade vähendamist minimeerida. Kogu puudujääk oli 3,7 miljonit eurot. Pärast täiendavate vahendite leidmist summas 2 miljonit eurot jäi siiski veel puudujääk 1,7 miljonit. Seega on toetuste vähendamine ikkagi vajalik. Puudujääk tekkis seetõttu, et oluliselt suurenesid toetuse taotlejate arv ning mahepõllumajandusmaa pindala, mille kohta toetust taotleti.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) oleks algselt pidanud sel aastal vähendama mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäärasid 14% ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäärasid 32%. Tänu eelarve suurendamisele vähendatakse mõlemat toetust 14%. Lisaks tuleks toetust tulevikus arvatavasti vähendada veelgi suuremal määral.

Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 1888 mahetootjat, kellel on kokku ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad; see tähendab, et ligi 20% Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslik.