Kas naaber peab lageraiest teadma?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

MTÜ Eesti Metsa Abiks jurist Sven Anton ütleb, et nende soov on, et raie planeerimisse kaasataks kõik asjasse puutuvad osapooled, nii nagu seda praegu igas haldusmenetluses tegema peab.

FOTO: Kristjan Teedema

Läinud nädalal algasid mu kodumaja kõrval metsas raietööd. Metsafirma esimese päeva töö maantee kõrval tundus ilus ja jõudsime pere keskel rõõmustada, et saame kodu juurde mõnusa parkmetsa. Kui järgmisel päeval neoonvestides mehed maja taha jõudsid, kutsusid naabrid minugi välja ja objektijuhi suust kõlasid sõnad, mis sõna otseses mõttes käed värisema võtsid: „Siin tuleb lageraie.”

Loomulikult teadsin nii mina kui ka naabrid, et tegu on võõra metsaga ja ükskord see nagunii rahaks tehakse, aga jahmatas ootamatus. Kuidas on võimalik, et lageraiest naabreid ei teavitata ja seda otse suure elamurajooni piiril? Selgub, et tõepoolest on meie riigis asjad nii, et kui linnas ei või oma maa peal oma raha eest teha, mis naabri vaadet häirib, siis metsas küll.

Olgu öeldud, et meie saime metsafirmaga kokkuleppele. Jah, nad olid metsaomanikule maksnud raieõiguse eest ja tahtsid kindla hulga palke kätte saada, aga kuna nagunii peab lageraie alale puid alles jätma, siis käisime metsapiiri läbi, valisime need puud koos välja ja kuna metsaäärsed sarapuud ja noored kuused neid nagunii ei huvitanud, saimegi sõbralikult lahku minna.

Veel poetas töödejuht, et rahulolematute naabritega vaidlemine on neil täiesti tavaline töö osa. Õhtul arvutis teemat uurima asudes lõi esimesena vastuseks, et vaevalt mõni päev varem oli MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) esitanud õiguskantslerile pöördumise, milles juhib tähelepanu vastuoludele metsaseaduses, mille järgi ei teavitata naabreid kõrvalkrundil toimuvast raiest.

MTÜ EMA jurist Sven Anton, miks õiguskantsleri poole pöördusite?

Meile laekub sageli kaebusi, et naaberkruntidel tehakse lageraieid igasuguse teatamiseta. Kõige tuntumad näited on Viimsis tehtud lageraie, mille kodanikud avastasid hetkel, kui raietöö algas, ning Harku metsades planeeritud raie, mis oli vastuolus Harku valla üldplaneeringuga. Harku raiest said kohalikud juhuslikult teada enne raietöö algust ja seetõttu õnnestus õigusvastane raie EMA-l peatada.

Keskkonnaamet on Paluküla Hiiemäe vaidluses selgitanud, et nendel puudubki kohustus teavitada ja kaasata naaberkinnistu omanikke. Isegi kui Keskkonnaametil puudub õiguslikult kohustus arvestada naaberkinnistu omanike arvamusega, ei ole nad seetõttu teatamise ja ärakuulamise kohustusest vabastatud. Nii ongi Keskkonnaameti menetluspraktika vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega, sealhulgas kaasamise ja ärakuulamise põhimõttega.

Omandiõigus ei tähenda üksnes vaba voli enda omandiga ümberkäimisel, vaid tähendab riigi jaoks kohustust kaitsta omandit selle võimaliku kahjustamise eest. Muidugi ei sea omandi kaitse absoluutseid piiranguid, sest teatud juhtudel peame naabrite toimetusi taluma isegi juhul, kui see kahjustab meie enda kinnistut, sest naabril on jällegi põhiseaduslik õigus enda kinnistut vabalt vallata ja kasutada.

Sellise õigusliku konflikti lahendamiseks kinnisasjade puhul ongi meil planeerimisõigus, kus kaasatakse kõik asjasse puutuvad osapooled, selgitatakse välja nende huvid ning proovitakse leida parim lahendus.

Metsa puhul sarnane menetlus puudub. Metsateatis on üksnes formaalsus, kus järgitakse, et toiming oleks väliselt seadusega kooskõlas. Naabrite tegelikke huvisid ja õigusi ei uurita ning nii ei ole tagatud ka naaberkinnistu omanike põhiseaduslik omandiõigus.

Kas lageraie võib naabrile ka materiaalset kahju tuua?

Jah, see võib põhjustada naaberkinnistule pöördumatut kahju tuule, vee ja loomade liikumise muutmise tõttu. Samuti vähendab lageraie naaberkinnistul oluliselt kinnistu esteetilist väärtust ja koos sellega langeb kinnisomandi väärtus.

Omanikul peab olema mingisugune kindlus enda omandi väärtuse säilimise osas. Näiteks kui ettevõtja ostab endale looduskaunisse kohta maa eesmärgiga edendada seal ökoturismi, võib tema ettevõtmise ära rikkuda lageraie naaberkinnistul. Planeerimisõiguslikult tagab linnas selliste juhtude vältimiseks kaitse planeerimine, näiteks üldplaneeringute ja arengukavade kujul. Raieõiguse küsimus on meil praegu planeerimisõigusesse väga kehvasti sisse võetud ja seetõttu puudubki metsaomanikul igasugune kindlus enda omandi tulevase väärtuse osas. Selline olukord ongi vastuolus põhiseadusliku omandikaitsega ning see oligi peamine põhjus, miks otsustasime pöörduda õiguskantsleri poole.

Kas teie soov on, et naaber võiks keelata naabril metsa maha võtta?

Ei, meie soov ei ole naabrile absoluutse keelamise võimalust anda. See oleks teistpidi omandiõiguse rikkumine. Meie soovime, et naabrite huvid saaksid lahenduse arutelu teel, nii nagu see peab toimuma demokraatlikus ühiskonnas.

Me ei soovi anda kellelegi või millelegi keelamise õigust, nagu meile sõnu suhu pannes väidetakse, vaid soovime meie enda põhiseaduslike väärtuste tagamise metsateatise menetluses.

Ootame, et raie planeerimisse kaasataks kõik asjasse puutuvad osapooled, nii nagu seda praegu igas haldusmenetluses tegema peab. Suuremat pilti vaadates soovime, et raie üle-eestiliselt oleks planeeritud sarnaselt, nagu on planeeritud praegu ehitiste rajamine planeerimisõiguses.

Tagasi üles