Jätame lastele vaesemad mullad, kui ise saime

FOTO: Arvet Mägi

Kevadhooajal kasutatavaid väetisi hakkavad põllumehed ostma juba sügisel, sest varasem kogemus näitab, et kevadel enne külvi kipuvad väetiste hinnad tõusma, samuti võivad kõige populaarsemad ja soodsamad väetised vahepeal otsa lõppeda.

Umbes 80–85 protsenti väetistest kasutatakse kevadsuvisel ajal ja ülejäänu sügisel. Juba oktoobris algava kevadväetiste müügi taga on tootjate surve, kes soovivad oma tehaseid aasta ringi töös hoida, räägib Baltic Agro põlluväetiste tootejuht Mihkel Salum. Kui varem oli tõepoolest just sügisel väetis pisut soodsam, siis viimastel aastatel see reegel ei pruugi kehtida. Hind kõigub ettearvamatult.

Oilseeds Trade’i väetiste tootejuht Marina Belavina selgitab, et lämmastik- ja fosforväetiste hinnad määratakse hooajaliste teguritega, nõudluse kõikumisega kohalikel turgudel ja tarnijate konkurentsiga. Näiteks lämmastikväetiste hind on sageli kõige odavam suve teisel poolel, kui ostunõudlus on väiksem.

„Väetiste ostu ei tasu jätta viimasele hetkele, sest siis võib tekkida populaarsete NPK valemite hooajaline defitsiit, kuna aprillist hakatakse tootma sügisvalemi NPKd,” ütleb Belavina. „Eelmisel kevadel oli Eestis valemi NPK 15-15-15 defitsiit ja enamasti saavadki kiiremini otsa just kõige odavamad ja enam nõutud väetised.”

Laias laastus umbes pool Eestis müüdavatest põlluväetistest tuleb Venemaalt ja Valgevenest, teine pool Euroopa Liidu riikidest, harvem midagi ka mujalt. „Venemaa väetiste kasuks räägib soodsam hind, aga transport sealt pole enam sugugi lihtne. Pigem on hoopis lihtsam Poolast, Belgiast või Soomest tuua,” märgib Salum.

Kukkus järsult

Kui nõukogude aja viimastel kümnenditel kasutati mineraalväetisi Eestis ohtralt üle optimaalse määra, siis 1990ndatel kukkus kogus järsult. Nüüd viimase kümne aasta jooksul on Eestis pisikeste sammudega järjest rohkem väetist müüdud.

Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas selgitab, et väetisekoguse kasvu taga on asjaolu, et kuni 2005. aastani tootsime Eestis teravilja vaid oma riigi sisetarbeks ja kogus oli siis 0,6–0,7 miljonit tonni. Nüüdseks toodame 1,5–1,6 miljoni tonni piires, mis tähendab, et vilja kogusaak on kasvanud enam kui väetisekogus.

„Aastatel 1965–1990 väetati ligikaudu kaks korda enam, kui saagiga elemente põllult ära viidi. Nüüd aga väetatakse vähem, kui saagiga põllult toiteelemente ära viiakse. Bilanss on negatiivne ehk elame oma muldade toitainesisalduse järgi tänu meie isadele ja jätame oma lastele vaesemad mullad, kui ise saime,” räägib Ameerikas.

Nii polegi meil praegu üleväetamise hirmu. „Meil on väetis nii kallis ja ma pole küll veel ühtegi põllumeest näinud, kes teadlikult igaks juhuks üle väetab. Pigem pannakse vähem,” kinnitab Salum. „Põllumehed teavad järjest paremini oma põllumulla seisukorda, mis toitaineid vaja, ja väetiseostud tehakse väga kaalutletult.”

Belavina räägib, et Eesti mullad on enamasti kaaliumivaesed ja fosforirikkad, välja arvatud Läänemaa ja Põhja-Eesti, kus on pisut teine pilt. Kuna nii teravili, raps kui ka kaunviljad vajavad rohkem kaaliumit kui fosforit, on Eestis väga laialt levinud suurema kaaliumisisaldusega väetiste kasutamine. „Kaaliumi mullavarude paremaks omastamiseks kasutatakse kaaliumväetisi ka lehtede kaudu – näiteks väga hea lahustuvusega kristalliline leheväetis K-Leaf,” lisab ta.

Kitsam valik

Salum räägib oma töökogemusele tuginedes, et väetiste maailmas on viimase kümne aasta jooksul toimunud omamoodi taandareng. „Kui 10–12 aastat tagasi sai tellida märksa rohkem erinevaid väetisi, siis väetisetootjad tundsid end turul nii mugavalt, et vähendasid toodete nimistut,” nendib ta. „Kui põllumeestele seminare teeme, siis taimekaitsevahendite ja seemnete tootejuhid raporteerivad aina uutest toodetest ja sortidest, aga minul pole väetiste teemal suurt midagi uut rääkida. Aga seda peab küll rõhutama, et ehkki tooteportfell on kitsam, on väetiste kvaliteet paranenud.”

Salum ütleb end uskuvat, et väetisetootjate mugav elu hakkab läbi saama ja nad on sunnitud uute toodetega kliente enda juurde meelitama. „Kui varem pidime ise nende juurde läbirääkimistele minema, siis nüüd tulevad nemad meie juurde,” lausub ta.

Belavina sõnutsi tuleb uusi väetisi pigem kompleksväetiste sekka. „Samas uued NPK valemid ei sobi alati kasutamiseks Eesti põllumajanduses,” nendib ta.

Väetiseturul toimuv ületootmine tõotab Salumi hinnangul tuua kaasa hinnalanguse. „Praegu on väetise tootmisvõimsus palju suurem kui nõudlus ja väetiste hinnatõusule pole lähema kolme-viie aasta jooksul mingit põhjendust,” rõhutab ta.

Loe ka neid

Tagasi üles