Lupjamata mullal jääb taim nälga

Lupjamist vajavad mullad, mille pH jääb alla 6,5. Enamik taimeliike annab maksimaalse võimaliku saagi mulla neutraalse või sellele lähedase mullareaktsiooni juures. Kui varem kasutati ainult tolmjaid lubiväetisi (tolmpõlevkivituhk, klinkritolm), siis praegu on lubiväetiste valik laiem ja omadustelt mitmekesisem. Kuna igal lubjaliigil on lisaväärtus mõne taimetoiteelemendi (magneesium, kaalium, väävel) osas, siis parima tulemuse annab nende kombineerimine. Foto: Ants Liigus

Kuigi põlde on taas rohkem lupjama hakatud, pole pilt sugugi veel roosiline. „Lupjamine on suhteliselt kallis suure transpordikulu tõttu, aga kallid on ka väetised, mille efektiivsus on happelisel mullal palju väiksem,” tõdeb Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) agrotehnoloogia osakonna vanemteadur Valli Loide.

Eesti põllumullad kipuvad taimekasvatuse jaoks olema liialt happelised, aga happelises keskkonnas ei saa taim osa toitaineid kätte. Võib küll korralikult väetada, aga taim jääb ikka nälga.

Loide meenutab, et mullu kurtis üks põllumees, et tema põllul ei taha mitte miski kasvada, ja mõõtmisel selgus, et mulla pH oli 3,7. Lubjakivi mõjul muutus olukord kiiresti, sest mida happelisem on muld, seda kiiremini lubjakivi ja teised lubiväetised lahustuvad.

Põlvamaal tegutseva Kaska-Luiga talu noorperemees Marek Kruusla on põldude lupjamisega tõsisemalt tegelenud viis aastat, nii oma talu maadel kui ka teenusepakkujana teistel. Ta tõdeb, et teadmine põldude lupjamisvajadusest on meie põllumeestel olemas, kuid korras on veel väike osa põldudest. Tema hinnangul ei ole kõigini jõudnud teadmine, et lisaks mulla neutraliseerimisele on tänapäevastes põllulupjades sees taimedele vajalikud toiteelemendid.

Kruusla ise kasutab põhiliselt põlevkivituhka „Neutraliseerimise mõistes on see täna turul olevatest minu arvates parim. On ju lupjamise rusikareegel, et mida peenem materjal, seda kiirem efekt. Kuna põllumehed on äriühing, siis iga kulutus on vaja ruttu tagasi saada,” seletab ta.

Kruusla talumaadel ootab igal aastal lupjamist 250–300 hektarit põldu, neljandal aastal hakkavad põllud korduma. Talv on sobiv aeg lupjamist teha. „Kevadtööde ajal nagunii napib aega ja tehnikat. Lume peale panemise pluss on seegi, et lumi sulab ja muld soojeneb kiiremini ning saab kevadel varem põllule minna,” toob välja ta.

Tihe konkurents

Lubjakivijahu ning lubja- ja dolokivi segusid tootva Nordkalk ASi tegevdirektor Andres Rammul ütleb, et agrolubja pakkujate turul on konkurents aasta-aastalt tihedamaks läinud. Märgatava panuse sellesse andis Eesti Energia, põlevkivituhaga turule tagasi tulles, samas klinkritolmu osakaal jääb vähemaks. „Tundes Eesti võimalusi ja vajadusi, usun, et konkurents eri lupjamismaterjalide ja täisteenuse pakkujate vahel tiheneb veelgi,” pakub ta.

Kui klient soovib põllu pH-d normi viia, võib kasutada lubjakivijahu, aga dolokivi sisaldava segu lisandväärtus on magneesium. „Viimasel ajal ongi rohkem segu tellima hakatud, sest muldade magneesiumivajadust on laiemalt selgitatud ja põllumehed oskavad seda küsida,” räägib Rammul.

Tooraine kaevandab Nordkalk oma karjääridest. „Meie toote juures tuleb alati arvestada transpordi maksumust, mis võib mõnikord isegi tootest kallim olla,” nendib Rammul.

Hind mängibki selle teema juures suurt rolli. „Seda on mujal Euroopas samuti näha: kui on kitsad ajad, siis on lupjamine esimene, millest loobutakse,” teab Rammul. „Põllumehele tundub, et kui sellest lühiajaliselt loobuda, ei juhtu hullu, aga kui siis õiget momenti ära ei taba, muutub ka ülejäänud tegevus põllul mõttetuks. Kuni 2004. aastani oli lupjamine Eestis stabiilne, sest riik toetas kindla summa eest põllumeest ja selle raha ulatuses alati ka lubjati. Pärast 2004. aastat vajus lupjamine peaaegu unustusse, nüüd on aasta-aastalt hakanud tõusma.”

Eesti Energia tütarfirma aktsiaselts Enefit Energiatootmine on Enefixi kaubamärgi all müüdava põlevkivituhaga turul teist aastat. Enamik põllulupja müüakse Eestis, aga jalg on saadud ukse vahele ka Lätis, kus esimesed sajad hektarid sellega juba lubjatud, räägib Enefixi lubiväetise müüki korraldav aktsiaseltsi Eesti Energia kütuste portfellihaldur Lauri Laanemäe.

Suur osa põlevkivituhast müüakse Lõuna- ja Kagu-Eestis, kus põllumuldade happesusega rohkem probleeme. Laanemäe nendib, et nende asukoht Kirde-Eestis on küll põhiklientidest pisut kauge. „Aga kui vaatame tuha neutraliseerimisvõimet võrreldes näiteks kivijahudega, siis transport Eestimaa teise otsa tasub ära. Põlevkivituha erikulu on väiksem, seda pole vaja põllule nii palju laotada kui kivijahu ja neutraliseerimisvõime on kiirem: neli-viis kuud ja siis on praktikute tagasiside põhjal põllu pH normis,” kinnitab ta. „Kuigi meie tuhk pole veel maheregistrisse kantud, siis selle parameetrid vastavad Euroopas mahepõllumajandusele lubatavatele lubiväetistele ja maheregistrisse kandmise protsess sai algatatud mullu kevadel.”

Mida kasutada?

Et teada oma põllu seisukorda ja kui palju lupja see vajab, peaks aeg-ajalt kontrollima ja määrama mullast mitte ainult pH, vaid ka teiste elementide sisaldust. „Mõned püüavad põlde lubjata ainult pH järgi, aga ainult pH põhjal ei saa määrata mulla happesuse neutraliseerimiseks vajalikku lubja õiget kogust, sest erinevate omadustega mullad vajavad happesuse neutraliseerimiseks eri kogust lupja,” rõhutab Loide.