Kuidas puidupisik isadelt poegadele levis

Moodsalt habetunud Christer Noor toimetab puidutöökojas enamasti üksinda, kaaslaseks vaid väike raadio.

FOTO: Mihkel Maripuu

Selles väikeses puidutöökojas askeldab kaks noort meest, kelle käe all valmib väärispuidust mööbel, mis on täiesti ainulaadne ja kestab meeste endi sõnul terve igaviku. Mõlemad on puidutööga esmast tutvust teinud lapsepõlves.

Tegelikult saeb, hööveldab ja lihvib selles väikeses töökojas päev otsa Eestimaa tamme, saart ja jalakat moodsalt habetunud Christer Noor enamasti üksinda, kaaslaseks vaid väike raadio. Firma SoWood omanikul Jaan Juurikal on muudki tegemist ja Noorele meeldib omaette nokitseda. Mis ei tähenda sugugi, et Juurikas ise vahel tööriistu kätte ei võtaks. Ajal, kui puidutöökoda külastame, poseeribki Christer just Jaani käe all valminud massiivse lauaplaadi ees.

Puidutööga tutvus Noor juba 12aastaselt tänu mööblirestauraatorist isale, kelle juures vahel abiks käis. Nõnda oli päris loomulik, et noormees pärast põhikooli lõpetamist kolmeks aastaks Tallinna Ehituskooli mööblirestauraatoriks õppima läks. Nüüd on ta puidutööd teinud juba üle kümne aasta. Huvi täispuidust päris uue mööbli valmistamise ja disainimise vastu tekkis alles hiljuti ja nõnda ta ennast Jaani töökuulutuse peale talle tisleriks pakkuski.

Ega vahe kahe töö vahel nii väga suur olegi, sest mõlemal juhul on tegemist täispuidust mööbliga ja töövõtted on üsna sarnased, leiab Noor ja lisab, et laminaadist tehtud massmööbliga muidugi võrrelda ei saa. „Hindan seda, kui asi on kvaliteetselt tehtud ja kestab kaua,” lausub ta.

Iga algus on raske, aga nüüd on inimesed interneti abiga SoWoodi üles leidnud ja tellimusi tuleb. Eks hea töö ole juba iseenesest reklaami eest. Neid, kes endale majapidamisse omanäolist mööblieset tahavad, ikka jagub. Parasjagu töötleb Noor üht jalakast lauaplaati. Enamik disainmööblit valmib siiski tammest ja saarest, sest jalakat, mis kasvab meil põhiliselt parkides, on raskem kätte saada ja see on ka kallim. Eeltingimus on, et peab olema kõva puit, mis samas töödelda annab. Muidugi on ka väljanägemine tähtis ja igal puul on ainult sellele liigile omane muster, mistõttu kaht ühesugust eset ei saa tulla. Kui mööblitükk kliendi kodus paika saab ja hea välja näeb, on ka tegija rõõm suur, tellijast rääkimata.

Enamasti on kliendil ettekujutus mööblitükist, mida oma koju soovib, olemas, aga kui ei ole, siis saab ta firmast kavandi koostamiseks hüva nõu. Enamasti tehakse laudu ja töötasapindu, aga sekka ka kappe ja riiuleid. Ühe disaineri tellimusel ootavad praegu kupliga katmist puust lambialused ja lae all ripuvad näidised vineerist riidepuudest, millele kas tellija nimi või firma logo sisse lõigatud. Neid on kavas ka ühes disainipoes müüma hakata. Nii et tellida saab kõike, mida puidust võimalik teha. Vaid laiatarbekaupa poodi paiskamiseks esialgu ei valmistata ja selleks poleks ka jõudu.

Jaan Juurikas on praegu põhitööna tegev hoopis IT vallas, kuid väljaõppinud tislerina käib vahel ka ise puidutöökojas kätt harjutamas. Ise ütleb, et see on talle pigem hobiks. Idee just sellist mööblit tegema hakata andis talle aga enda sõnul sotsiaalmeedia, kust selle tarvis inspiratsiooni ammutas.

Väärispuidu, milleks on jalaka, tamme ja saare kõrval veel mõningaid teisi puuliike, hangib ta põhiliselt Eesti talunikelt. Kuulab ise metsaomanike seas maad ja kasutab tuttavate abi. Küsimusele, et kui võtan oma aias maha vana õunapuu, kas siis seegi sobib tema puidutööstusele toormeks, vastab Juurikas, et sobib küll, kuid enne tuleks see plankudeks teha. Oma saeveskit firmal praegu pole, kuid kuivati on õue peal olemas. Enne kuivama panekut peab puit veel pool aastat väljas õhu käes tuulduma.

Juurikas on harinud ennast puidukoolis nii puiduoperaatori kui ka tisleri erialal. Aastal 2011 asutas ta ettevõtte Puidutöökoda OÜ, mis pani aluse brändile nimega SoWood. „Algul oli plaanis teha valmistooteid, kuid siis nägime, et Eesti inimesed ei jaksa nii kallist käsitööd kinni maksta. Nüüd oleme võtnud suuna eritellimustele. Müügiks teeme vaid riidepuid ja mõningaid teisi väiksemaid esemeid,” räägib ta. Mõni idee tootevaliku edasiseks laiendamiseks tulevikus on juba olemas, kuid neist on veel vara rääkida. Kevadel on plaanis osaleda sisustusmessidel, saamaks uusi ideid ja püsivamaid kliente ning tutvustamaks oma tooteid. Ka müügiga on kavas tõsisemalt tegelema hakata.

Ühe suure ja massiivse tamme- või saarepuust söögilaua hind jääb 800 euro kanti. Uhke plaat ise polegi nii kallis, kuid hinda tõstavad käsitsi tehtud massiivsed ja tappidega kinnitatud jalad, mille tegemine võtab palju aega, selgitab Juurikas. Küsimusele, kui kaua selline laud kestab, vastab mees ühe sõnaga: „Igaviku.”

Loe ka neid

Tagasi üles