Puurikanade munade müügi lõpetamine tõstaks hinda

Samale farmi pinnale mahub õrrekanu kaks ja pool korda vähem kui puurikanu. Foto: Arvo Meeks

Maxima Group teatas otsusest loobuda puurikanade munade müügist aastaks 2025. Juba varem, detsembrikuus andis sarnase otsuse vastuvõtmisest teada ka Rimi. Teised suuremad poeketid pole sellele veel mõelnud, kusjuures üks vastuargument on hinnatõus.

Prisma Peremarketi kategooriajuht Kaimo Niitaru vastab Maa Elu järelepärimise peale, et poekett soovib pakkuda klientidele laia valikut igas tootekategoorias. Seetõttu leiab klient Prismast nii puurikanade, õrrekanade kui ka vabalt peetavate kanade ökomunasid.

„Meie poodides müügil olevate kanamunade müügist moodustab 97 protsenti puurikanade munade ja kolm protsenti vabalt peetavate kanade munade müük. Prisma jätab kliendi otsustada, millist toodet eelistada. Kui püüda hinnata tarbija eelistuste muutusi, siis Prismades on vabalt peetavate kanade munade müük eelmisel aastal tõusnud kümnendiku võrra. Kui klientide soov osta vabalt peetavate kanade mune kasvab, siis võtame seda kindlasti arvesse sisseostetavate munade tellimisel. Prisma kauplustes müügil olevad kanamunad on 99 protsenti Eesti päritolu,” selgitab ta.

Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido vastab, et koostööd alustades peetakse alati silmas, et lepingupartner oleks vastutustundlik nii tootmise korraldamisel kui ka näiteks maksude tasumisel. Puurikanade probleem sai tema sõnul alguse Leedu kasvatustest, kus kanade kasvatamise tingimused on võrreldamatult kehvemad kui Eestis. 

„Coop müüb sada protsenti ainult Eesti tootjate kanamune, kes on kanadele loonud head tingimused, mis on isegi paremad, kui Euroopa Liidu nõuded ette näevad. Meilgi on müügil vabalt peetavate kanade munad ning seni, kuni Eesti tootjad hoiavad puurikanade pidamisel häid tingimusi, jääb meie kliendil võimalus ise valida, millise kasvatusviisiga kanade mune ta osta soovib,” lausub Miido.

Selveri kommunikatsioonijuht Karl-Villiam Vaserik selgitab, et Eestis on puurikanade munade osakaal munade kogumüügist ligikaudu 90 protsenti. „Enamik meie piirkonna kanalaid peab puurikanu, toidutootjad kasutavad oma tootmises puurikanade mune ja üle 90 protsendi tarbijaid eelistab osta kauplusest puurikanade mune.” Muidugi pakub Selver lisaks puurikanade munadele ka õrrekanade mune ja vabalt peetavate või mahekanade mune. 

„Kahjuks on nende munade ostuhind 2–4 korda kõrgem puurikanade munadest, mistõttu eelistab enamik inimesi ikkagi puurikana mune. Seega kui enamik tarbijaid ostab puurikanade mune või on majanduslikel põhjustel sunnitud seda tegema, siis leiame, et peame tarbijale ka seda võimalust pakkuma. Leiame, et parem lahendus oleks suuremas tarbijate teavitamises, sest ilma selleta tehakse ostuotsus eelkõige hinna alusel,” ütleb Vaserik ja lisab, et juhul kui 2025. aastal tarbija välistab puurikanade munad ja eelistab vabalt peetavate kanade kallimaid mune, siis Selver ka seda võimaldab. 

Suurimaks probleemiks peavad poeketid seda, et vajalikus mahus vabalt peetavate kanade mune Eestis praegu ei toodeta, mistõttu defitsiidi tõttu hakkaksid need olema palju kallimad, kui need täna on. Sel juhul tuleks kaaluda tootmismudelite muutmist.

Vastutustundlik tootmine

DAVA Foods Estonia juht Vladimir Sapožnin vastab küsimusele, milliseid tundeid Maxima otsus tekitas, et üleeuroopaline suundumus on selline ja mingeid erilisi tundeid see temas ei tekitanud. „See oli ainult aja küsimus, millal selliste avaldustega välja tullakse. Eks me, nagu ka teised tootjad, peame järgnevate aastate jooksul investeerima alternatiivsetesse tootmisviisidesse,” nendib ta. 

„Munade hind kindlasti tõuseb, kui palju, seda näitab aeg, aga see võib olla 15–20 protsenti. Üks lihtne fakt: samale farmi pinnale mahub õrrekanu kaks ja pool korda vähem kui puurikanu. Olenevalt farmi suurusest võivad vajalikud investeeringud olla sadu tuhandeid eurosid,” lisab ta. 

Sapožnin teatab, et DAVA Foodsi tootmine vastab kõigile ELi seadustele ning kasutusel on bio- ja toiduohutuse Taani standardid, mis on Euroopa rangeimad. „Soovime oma tegevuses olla vastutustundlikud keskkonna suhtes. Selle saavutamiseks teeme koostööd oma klientide, tarnijate, töötajate ja sidusrühmadega. Kehtestame tarnijatele nõudeid ja julgustame neid käituma meile toodete tarnimisel vastutustundlikult. Toodete valmistamisel peavad tarnijad pöörama tähelepanu oma tegevuse sotsiaalsetele, keskkondlikele, tervishoiu ja ohutusega seotud aspektidele,” selgitab ta.

DAVA Foods Estonia on Eestis juhtiv munatoodetega tegelev ettevõte, mis toodab Tallinna lähistel asuvas farmis kvaliteetseid kanamune, kasutades ajakohast tehnoloogiat, Skandinaavia stiilis juhtimist ja rangeimaid tootmise, bioloogilise ohutuse ning hügieenistandardeid. Eesti ettevõttena rõhutab ettevõte kohaliku tegevuse tähtsust ja söötades kasutatakse võimalikult palju Eesti päritolu teravilja ja rapsiõli. 

Maxima Group teatas hiljuti otsusest loobuda puurikanade munade müügist aastaks 2025. Otsus puudutab 461 kauplust Eestis, Lätis ja Leedus ning 30 kauplust Poolas, kus firma sama otsuse juba novembris 2017 välja kuulutas. „Maxima peab oluliseks nii toodete kvaliteeti, hinda kui ka kaupade tootmismeetodeid, mida meie kauplustes müüakse,” sõnab Maxima Groupi tegevjuht Robertas Čipkus. Muudatus jõustub järk-järgult koostöös munatootjate ja tarbijatega.

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad presidendi Kristina Meringu sõnul annab Maxima otsus loobuda puurikanade munade müügist selgelt märku, et suured ettevõtted Eestis seavad oma tulevikusuundi loomasõbralikuma munatootmise poole. „Sellega oleme liikumas teiste suurte Euroopa riikide tuules, kus suured jaeketid on otsustanud lähiaastatel üle minna õrrekanade, vabalt peetavate kanade ja mahepõllumajandusliku kanakasvatuse munade müügile, nende kanade heaolu on tunduvalt parem võrreldes puurikanade munadega,” lausub ta.