Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Mahetoetuse langust leevendas ümbertõstetud lisaraha (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sten Torpan
Copy
Maaeluminister Tarmo Tamm
Maaeluminister Tarmo Tamm Foto: Tairo Lutter / Postimees

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas esmaspäeval käskkirja muudatuse, millega suurendatakse mahepõllumajanduse toetuse eelarvet kahe miljoni euro võrra. Toetused hakkavad taotlejateni jõudma uue nädala alguses.

Eelarvet suurendatakse keskkonnasõbraliku majandamise meetmest üle jäävatest vahenditest. Selleks aastaks on lahendus leitud ja mahepõllumajanduse toetust vähendatakse väiksemal määral, kui esialgu plaanitud. Toetused peaksid taotlejatele hakkama kohale jõudma uue nädala alguses ja järgmise nädala lõpuks peaks olema toetus kõigi taotlejateni jõudnud.

Üle poole saab kaetud

«Keskkonnasõbraliku majandamise meetme ülejääki kasutades saime üle poole puudujäägist kaetud, mis vähendab oluliselt planeeritud toetuse vähendamise määra,» ütles maaeluminister Tarmo Tamm. «Nii mahepõllumajanduse meetme kui ka keskkonnasõbraliku majandamise meetme eesmärk on parandada elurikkust, veemajandust ning mulla majandamist; see andis võimaluse suurendada mahetoetuse eelarvet sama eesmärki täitvate vabade vahendite ümber tõstmise teel,» lisas Tamm.

Maaeluministeerium plaanib kevadel kokku kutsuda teemast huvitatud pooled. «Mahepõllumajanduse kiire areng toob paratamatult kaasa olukorra, kus piiratud eelarvevahendite tõttu tuleb arvestada toetuse vähendamise võimalusega. Seega tuleb ühiselt läbi arutada mahepõllumajanduse vajadused ja rahastamise võimalused ning vajadusel muuta uute kohustuste võtmist või toetuse määrasid,» sõnas Tamm.

Eelmisel nädalal alustas Maaeluministeerium konsultatsioone põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida Eesti maaelu arengukava (MAK) keskkonnavahendite raames mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavaid vahendeid, mis aitaksid toetusmäärade vähendamist minimeerida. Kogu puudujääk oli 3,7 miljonit eurot. Pärast täiendavate vahendite leidmist summas 2 miljonit eurot jäi siiski veel puudujääk 1,7 miljonit. Seega on toetuste vähendamine ikkagi vajalik, kuid see ei ole enam nii ulatuslik. Puudujääk tekkis seetõttu, et oluliselt suurenesid toetuse taotlejate arv ning mahepõllumajandusmaa pindala, mille kohta toetust taotleti.

Tulevikus väheneb veelgi

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) oleks algselt pidanud sel aastal vähendama mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäärasid 14 protsenti ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäärasid 32 protsenti. Tänu eelarve suurendamisele vähendatakse mõlemat toetust 14 protsenti. Lisaks tuleks toetust tulevikus arvatavasti vähendada veelgi suuremal määral.

Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 1888 mahetootjat, kellel on kokku ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad, ligi 20 protsenti Eesti põllumajandusmaast.

Tagasi üles