Õiguskantsleri hinnangul nõuab keskkonnaamet sõnniku aunastamisel rohkem teavet kui seadus ette näeb, mis toob kaasa suure halduskoormuse ning ei ole kooskõlas hea halduse tavaga.
Õiguskantsler: amet nõuab sõnniku aunastamisel liigselt teavet
12. veebruar 2018, 18:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsleri poole pöördus loomapidaja, kelle hinnangul nõuab keskkonnaamet aunastamisest teavitamisel rohkem teavet kui seadus ette näeb, seisab õiguskantsleri kirjas keskkonnaametile.
Lähtuvalt veeseadusest tuleb keskkonnaametit teavitada aunastamisest 14 päeva enne selle algust. Avaldaja teatel nõuab keskkonnaamet praegu koos sõnniku aunastamise teatega veel aga informatsiooni sõnniku koguse, koostise ja täpse asukoha kohta põllul.
Aunastamiseks mõeldud ala sobivuse hindamiseks tuleb koos teatega esitada keskkonnaametile kaardid, kus on märgitud sõnnikuaunade asukohad, aunastamise alguse kuupäev, sõnnikukogus ning komposteeritava sõnniku kuivainesisalduse analüüs. Andmete küsimist põhjendatakse vajadusega hinnata, kas loomapidaja tegevus vastab veeseadusele.
Lisaandmete küsimine pole põhjendatud
Õiguskantsleri teatel nõuab seadus vaid konkreetsele põllule auna tegemisest teavitamist. Lisateabe küsimine oleks põhjendatud vaid juhul, kui keskkonnaametil või -inspektsioonil tekib kahtlus, et veeseaduse nõudeid võidakse konkreetsel juhul rikkuda. Näiteks siis, kui sõnnikuaunaga kinnistu asub karstilehtri, pinnaveekogu või kaevu vahetus läheduses, märkis õiguskantsler.
Õiguskantsleri hinnangul toob antud mahus andmete küsimine kaasa suure halduskoormuse nii keskkonnaametile kui loomapidajatele ning haldusmenetluse üldpõhimõtted näevad ette, et menetlus peab olema võimalikult kiire ja efektiivne.
Teise võimalusena pakub õiguskantsler iga teate põhjal hinnata, kas on põhjust kahtlustada seaduses sätestatud nõuete rikkumist ning vajadusel küsida lisaandmeid. Amet võib pärast teate saamis hinnata, kas põllule, mille kohta teade esitati, saab sõnnikuauna teha oluliste keskkonnariskideta ning kui see on võimalik, pole tarvis lisaandmeid koguda.