Miks ei tohi Venemaa köögiviljaseemneid Eestisse tuua?

Venemaa tomatisorte on Eestis ammusest ajast kasvatatud ja väga hinnatud, kuid neid praegu tuua ei saa. Põhjuseks pole mitte nii palju haiguste ennetamine, vaid bürokraatia. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Talvel reisitakse palju Aasias ja mujal soojadel maadel ning tuuakse kaasa põnevaid seemnepakke. Paraku minnakse seemneid kaasa tuues mõnikord seadusega vastuollu, eriti näiteks siinsete aiasõprade seas hinnatud Venemaa köögivilja seemneid varudes. 

Üldreegel on, et Euroopa Liidu piires võib seemneid tellida ja reisidelt kaasa tuua, aga väljaspoolt seda kehtivad piirangud ja keelud, mis on riigiti ja taimerühmiti üsna keerulised.  

Maksu- ja tolliameti (MTA) pressiesindaja Uku Tampere räägib, et kuna seemnete import on väga mitmetahuline valdkond ja kui inimene ei tea täpselt või kahtleb, tasub kindlasti tolliinfost üle küsida ning tutvuma peaks ka võimalike tolliformaalsustega.

Nimekirjad, millistest euroliiduvälistest riikidest milliseid seemneid tohib tellida või reisilt kaasa tuua, leiab põllumajandusameti ja MTA kodulehtedelt. Keelud puudutavad peaasjalikult põllumajanduslikke (sertifitseeritavaid) seemneid: köögi- ja juurviljad, sööda-, õli- ja kiukultuurid ning teraviljad.

Seemnete importi kontrollib MTA ja taimetervise valdkonnas põllumajandusamet.

Põllumajandusameti seemneosakonna juhataja Anu Nemvalts selgitab, et kuna Eesti asub Euroopa Liidu välispiiril, on oluline, et kontroll oleks tehtud vastavalt euroliidu nõuetele. „Aitame MTAd ekspertidena, kui on tegemist spetsiifilisemate küsimustega,” lisab ta.

Piirangud on sisse seatud ikka kõikvõimalike haiguste eemale hoidmiseks. Nemvaltsi sõnutsi on petlik arvata, et troopilisest kliimast toodud taimehaigus meil ellu ei jääks. „Kuidas need haigused siia jõudes käituvad, me ei tea, seda saaksime alles tagant järele teada,” nendib ta.

EMÜ taimekaitse teadur Eha Kruus kinnitab, et oht haiguseid seemnetega või sibulatega levitada pole sugugi teoreetiline. „Eriti, kui lihtsalt leiate midagi tänavalt või loodusest - seal on kontrollimata kraam ja tõenäosus bioloogiliseks saastumiseks väga suur. Umbes nagu, et hulkuvat kassi ei soovitaks kohe koju voodisse lubada, enne tuleks talle vähemalt ussikuuri teha,” selgitab ta.

Kruusi sõnutsi võivad seemnetega levivad haigustekitajad paikneda erinevates seemneosades. „On neid, mis asuvad saastajana seemnepakendis, mitte vahetult seemne küljes. Näiteks seemnete hulka võib sattuda mõningate seente õhu kaudu levivaid eoseid või varisega levivaid sklerootsiume ehk  seenemügaraid, mis mõnel liigil on seemnetest raskesti eristatavad. On neid patogeene, mis peidavad end seemne pinnal, seemnekestade vahel või seemne toitekoes või idus endas,” loetleb ta.

Nemvalts ütleb, et igal kevadel tõstatub küsimus seemnete Venemaalt importimise kohta, paraku paljusid köögivilja seemneid sealt tuua ja tellida ei tohi. Näiteks Venemaa tomatisorte on Eestis ammusest ajast kasvatatud ja väga hinnatud, kuid neid praegu tuua ei saa. Põhjuseks pole mitte nii palju haiguste ennetamine, vaid bürokraatia.

„Praeguseks ei ole Venemaa Euroopa Liidule taotlust esitanud, et saaks alustada menetlust importimise heakskiitmiseks. See tähendab, et näiteks tomati seemet ei tohi Eestisse Venemaalt tuua ja seda sõltumata, kas seemet kasvatatakse koduaias või plaanitakse edasi müüa,” rõhutab ta. „Venemaa pole ise teinud samme oma turu avamiseks Euroopa Liidus. Seemnearetus on seal heal tasemel, selles keegi ei kahtlegi, aga keelu põhjus on pigem õiguslik.”