Marko Gorban: miks on ühine põllumajanduspoliitika oluline

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja/Scanpix

Järgmiste kuude jooksul hoiab Maablogi põllumajanduspoliitika huvilisi kursis, millised on ministrite ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teemaliste arutelude tulemused ja ühise põllumajanduspoliitika tulevikuväljavaated, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

ÜPP on üks Euroopa Liidu kesksemaid poliitikaid, mis mõjutab otseselt ka Eesti põllumeeste käekäiku. Erinevalt muudest sektoritest, mille kulud kaetakse liikmesriikide riiklikest eelarvetest (näiteks haridus, tervishoid, kaitsepoliitika, transport ja sotsiaalkindlustus), langetatakse põllumajanduspoliitika kulutuste puhul otsused ühenduse tasandil ning selleks eraldatakse vajalik eelarve.

Ühes möödunud aastaga lõppes ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine. Ühise põllumajanduspoliitika tuleviku seisukohast oli see väga sisutihe ning toimekas periood – Euroopa Komisjon võttis kokku ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemalise avaliku konsultatsiooni tulemused, Tallinnas toimus Euroopa põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus arutati riskijuhtimise rolli üle tuleviku ühises põllumajanduspoliitikas. Lisaks esitas Euroopa Komisjon oma nägemuse, milline võiks välja näha ÜPP tulevik, ja ministrid said sel teemal oma esimesi mõtteid vahetada.

Arutelud ÜPP tuleviku teemadel jätkuvad ka nüüd, kui uus eesistujamaa on Bulgaaria, kes on sarnaselt Eestile valinud selle üheks oma eesistumise prioriteediks. Järgmise kuue kuu jooksul arutavad EL-i põllumajandusministrid ühise põllumajanduspoliitika erinevate aspektide üle. Kord kuus võetakse luubi alla mõni konkreetsem teema: jaanuaris olid selleks ÜPP lisandväärtus, eesmärgid ja subsidiaarsus, veebruaris jätkuvad arutelud otsetoetuste ja keskkonnaaspektide teemal. Juba mais/juunis tuleb Euroopa Komisjon välja uue ÜPP määruste eelnõuga, neile eelneb ÜPP tulevikustsenaariumide mõjuhinnang.

Miks on ühine põllumajanduspoliitika oluline

Ühine põllumajanduspoliitika puudutab lisaks põllumehele ka mitut muud sektorit ning tegelikult kogu ühiskonda laiemalt. Euroopa Liidus on põllumajandussektoris hõivatud 22 miljonit inimest ja kui lisada ka toidutarneahela järgmine lüli, toiduainetööstus, annab toidutootmine kokku tööd 44 miljonile inimesele. Põllumajanduse hallata on ligikaudu pool Euroopa Liidu pindalast ning lisaks varustab see pea 500 miljonit EL-i tarbijat ohutu ja kvaliteetse toiduga. See pole veel kõik – lisaks suudab EL-i põllumajandus toiduga varustada ka ülejäänud maailma mahus, mis teeb EL-ist maailma suurima toiduainete eksportööri.

Põllumajanduse ja põllumajanduspoliitika roll

FOTO: Allikas: «Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik»

Põllumajanduspoliitika on üks Euroopa Liidu aluspoliitikatest ja üks vähestest tõeliselt ühistest poliitikatest, mille puhul on suur osa rahastamisest ja reeglitest kokku lepitud EL-i tasandil.

Enam kui pool sajandit tagasi, kui ÜPP loodi, seati sellele järgmised eesmärgid:

  • tõsta põllumajanduse tootlikkust;
  • kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase;
  • stabiliseerida turud;
  • tagada varude kättesaadavus;
  • tagada mõistlikud tarbijahinnad.

Kuigi ÜPP on oma ajaloo jooksul läbinud mitu suurt reformi, ei ole need eesmärgid oma asjakohasust kaotanud. Tootlikkuse kõrvale on erinevate reformide ja ÜPP etappide kaudu lisandunud konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja avaliku hüve mõõde. Nende eesmärkide universaalsus ja asjakohasus on säilinud tänu teguritele, mis olid olulised ka ühist poliitikat välja töötades: põllumajandusliku tegevuse eripära ja põllumajanduse läbipõimumine muu majandusega.

Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid

Euroopa Komisjon on teatises sõnastanud tuleviku ÜPP-le järgmised eesmärgid:

  • aruka ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori toetamine;
  • keskkonnahoiu- ja kliimameetmete edendamine ning EL-i keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine;
  • maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorra edendamine.

Paljuski peegeldavad need muudatusi nii põllumajanduses endas kui ka laiemalt võttes ootustes, mida ühiskond põllumajandusele on seadnud. Järjest tähtsamaks muutub turule orienteeritud põllumajandus, põllumajanduspoliitikas väärtustatakse teadmiste ja riskijuhtimise rolli, üha rohkem saab selgeks, kui oluline on põllumajanduse roll keskkonnaga seotud avalike hüvede pakkumisel ning kui palju peaksid muud valdkonnad maapiirkondade elujõulisuse tagamisse panustama.

Ühine põllumajanduspoliitika ministrite aruteludes

Eelnevat kinnitas ka põllumajandusministrite 29. jaanuaril toimunud arutelu. EL-i põllumajandusministrid näevad ÜPP-d jätkuvalt EL-i ühe aluspoliitikana. Samas leiti, et see peab kaasas käima ülejäänud maailma puudutavate arengutega ning kohanema uute väljakutsetega ja tarbijate ootustega. Ühise põllumajanduspoliitika aluseesmärke kahtluse alla ei seata; küll aga on liikmesriikidel eesmärkidest rääkides mõnevõrra erinevad rõhuasetused. Lisaks peeti sõnavõttudes tähtsaks võrdseid konkurentsitingimusi, keskkonda ja kliimat, avalikke hüvesid, loomade heaolu, töökohtade loomist, bio- ja ringmajandust kui ka ohutut toitu.

Järgmiseks perioodiks on Euroopa Komisjon välja pakkunud uue, tulemustele orienteeritud rakendusmehhanismi, mis hõlmab mõlema ÜPP samba ühist programmeerimist ja liikmesriikidele senisest suurema otsustusõiguse andmist. ÜPP rahastamine EL-i eelarvest on õigustatud, kuivõrd see on kõige tõhusam viis eesmärkide saavutamiseks ning väljakutsetele vastamiseks.

6. veebruaril toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungi raames arutasid sektori esindusorganisatsioonid selle üle, millised on Eesti seisukohad ÜPP tuleviku teatise kohta. Aruteludest saadud sisendi põhjal esitab Maaeluministeerium lähema kuu jooksul Eesti seisukohad kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.

Allikas: Maablogi

Loe ka neid

Tagasi üles