Rahapuu toob õnne majja

Loo autor, Toivo Niiberg külastas äsja Tenerifet ja seal kasvavad turdlehed õues.

FOTO: Erakogu

Portulak-turdleht ehk rahapuu on ideaalne katsetaim algajale bonsaihuvilisele. Pügatud lihakaid vitamiini- ja toitainerikkaid võrseid võib kasutada toorsalatites ja hautistes või määrida mahlaga veenilaiendeid. Turdlehed pole kahjulikud koduloomadele ja kassidki ei pelga neid veidike pügada.

Paksuleheliste sugukond (Crassulaceae) on ühe- kuni mitmeaastased sukulentsed rohttaimed, harva põõsad, enamikus vahelduvate või vastakute lihtlehtedega ja abilehtedeta. Sugukonda kuulub kuni 1450 liiki. Eesti oludes on tuntumad paksulehelised harilik kukehari (Sedum acre) ja harilik liiv-mägisibul (Jovibarba sobolifera).

Paksuleheliste sugukonna turdlehtede perekond (Crassula) on esindatud peaaegu 300 liigiga ja seda peamiselt Lõuna-Aafrikas, aga mõned liigid ka Austraalias ja Uus-Meremaal. Turdlehti aetakse tihti segamini Aafrikas kasvava ahvileivapuu ehk baobabiga (Adansonia digitata), mis on küll nendega välimuselt sarnane, kuid tegelikult ei kuulu need ühte perekonda.

Portulak-turdleht (Crassula ovata) on jässaka välimusega Lõuna-Aafrikast Mosambiigist pärit taim. Sel on paksud varred, jäme tüvi ja ümarad, paksud ja nahkjad 3–4 cm läbimõõduga läikivalt tumerohelised lehed. Kui kasvukoht on hästi valge ja päikeseline, muutuvad muidu tumeroheliste lehtede servad veidi punakaks.

Portulak-turdlehe väljanägemine on andnud põhjust kutsuda seda mitmesuguste nimetustega. Meil on see tuntud eelkõige ekslikult ahvileivapuuna, Soomes ja Venemaal rahapuuna, Venemaal ka karukõrvana, inglise keeles kutsutakse seda nii õnne-, sõpruse- kui ka rahapuuks (lucky plant, friendship tree, money plant), nii rahapuu kui ka pennipuu nimetuse all (geldbaum, pfennigbaum) teatakse taime saksa keeles. Lisaks toredale väljanägemisele pakub portulak-turdleht õieilu. Tipmistesse ebasarikõisikutesse koondunud viietised roosakasvalged õied on väikesed, valkjad ja õrnad. Õitel on ka meeldiv õrnmagus aroom.

Turdleht toataimena

Turdleht kannatab väga erinevaid kasvutingimusi, alates talvel jahedast kuni sooja ja kuivani suvel, seega temperatuurivahemik jääb 10–25 kraadini. Taim talub ka otsest päikesevalgust. Vähenõudliku ja vastupidava sukulendina sobib portulak-turdleht laisavõitu ja hajameelsele lillesõbrale. Samuti sobib see kaunistama valgusküllast ja kuiva õhuga kodu või kontoriruumi. Portulak-turdleht peab saama talvekuudel suhteliselt jahedas (10–15 kraadi) ja peaaegu kuivana hoitult puhata. Kui taime kasvatatakse aasta ringi soojas kasvukohas, näeb see küll kena välja, kuid õieilu pole loota.

Portulak-turdleht talub nii kuiva, kuuma päikesepaistet kui ka jahedust. Kasvukohaks on parim hästi valge lõuna-, ida- või läänesuunda avanev aknalaud või selle lähiümbrus. Hästi ei sobi hämar kasvukoht, kus taim muutub nõrgaks ja nigelaks. Hoopis imelik oht võib tekkida aga pideva valgustuse korral kaktustel, aga ka paksude lehtedega taimedel (aaloe, turdleht). Kui pimedavõitu ruumis kipuvad need kergesti välja venima ja pooleldi surema, siis pideva täisvalgustuse korral võivad need hoopis surra. Nemad nimelt hangivad süsihappegaasi öösel pimedas, kasutavad seda aga päeval. Kui on pidevalt valge, ei saa nad õhulõhesid piisavalt avada ja taimed võivad seetõttu nälga jääda.

Suvel tuleks turdlehte mõõdukalt kasta, mulla pealmine kiht peab 2–3 cm ulatuses ära kuivama, siis võib uuesti kasta, talvel tuleks kasta veelgi harvem. Jahedas kasvukohas võib hoida peaaegu kuivana, kuid jälgida, et taime lehed kuivast krimpsu ei tõmbuks. Ülekastmise korral taim haigestub ja juured lähevad mädanema.

Kui soovite taime ümber istutada, siis tuleb valida võimalikult väike pott, sest taime ülaosa on väga raske ja väiksem pott tasakaalustab taime paremini. Kastmisega mitte liialdada, sest liiga märjas mullas kimbutavad mädanikud, mis võivad taimele hukatuslikuks saada. Väetada minimaalselt, vaid aktiivsel kasvuperioodil, kasutada kaktustele ja sukulentsetele taimedele mõeldud väetist.

Nooremaid taimi istutatakse ümber 1–2 aasta järel, vanemaid taimi veelgi harvem. Istutusmullaks sobib vett hästi läbilaskev liivasegune toitainerikas ja veidi savikam muld. Istutuspott olgu pigem väike. Vanemad taimed muutuvad üsnagi raskeks ja seega peaks pott olema raske ja savist, et vältida taime ümberkukkumist. Paljundada on taime lihtne. Seda saab teha nii ladva- kui ka lehepistikutega, mis liivaseguses mullas hästi juurduvad. Varreosa peaks olema 5–10 cm pikkune, mida võib paar päeva kuivas hoida ning seejärel panna valgesse kohta ja niiskesse mulda. Looduses paljunebki taim mahakukkunud lehtede abil. Ka toas tekivad niiskema ruumi korral vanemate lehtede alaossa väikesed narmasjuurekesed.

Et taim õitsemisega rõõmustaks, peab see olema piisavalt vana ja õitsemiseks tuleb luua soodsad tingimused. Õitsemiseks on tarvis lühikest päeva, jahedat ööd (u 5 kraadi) ja päeval veidi kõrgemat temperatuuri. Ehk siis peaks seda talvel hoidma nagu kaktuseidki, toatemperatuurist veidi jahedamal (öösel peaks temperatuur päeva omast madalam olema) ja vähem kastma. Vanemad taimed õitsevad tavaliselt detsembris-jaanuaris. Kahjuritest esinevad lehetäid ja kedriklestad.

Taim talub hästi pügamist ja see on isegi soovitatav, kuna nii saab taimele kujundada tugeva võra.

Turdleht toidus

Turdlehtede valgurikkad lihakad lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini ja karotiini, E-vitamiini, PP-vitamiini ja pektiini. Lehed sobivad peenteks ribadeks lõigutuna kõikidesse toor- ja puuviljasalatitesse, kurgi- ja tomatitoitudesse, kohupiima ja kodujuustuga segatult, koos tilli ja peterselliga hapukoore ja kefiiri külmkastmetesse. Aafrikas hautatakse lehti piimas.

Ravimina on kohalikus rahvameditsiinis hinnatud eelkõige kui soolestikku puhastav ja kinnistav, aga ka iiveldust vähendav vahend. Värskeid, lapiti pooleks lõigatud lehti asetatakse elastiksideme abil ka raskesti paranevatele haavadele, vahetades neid vähemalt kaks-kolm korda päeva jooksul (puhastav raviefekt peaks ilmnema juba mõne päeva pärast).

Taimemahlal on ka mõningane rahustav toime. Värske taimemahlaga soovitatakse määrida veenilaiendeid ja hemorroidide korral kasutada värske lehemahlaga immutatud tampoone. Turdlehe värske lehemahlaga tasub kindlasti määrida sääse ja kihulaste tekitatud kuplaid, aga ka mesilase ja herilase torkekohti – seda olen oma nahal edukalt katsetanud.

KASVATA TOAS

Lisaks portulak-turdlehele võib toas kasvada veel neid:

Puis-turdleht (C. arborescens). Sarnaneb paljus portulak-turdlehega, kuid lehed veidi suuremad, hallikasrohelised, punase ääre ja sama värvi täppidega pealmisel poolel.

Piimvalge turdleht (C. lactea). 20–25 cm kõrguseks kasvav harunenud okstega põõsas. Lehed lame-laiad, peaaegu munajad, teritunud tipuga, rohelised, ääristatud sügavate valgete täppidega, vastamisi kokku kasvanud ja paiknevad varrel kompaktselt. Õitseb detsembrist märtsini. Õied on valged, meeldiva lõhnaga, koondunud õrnadesse õisikutesse. Suveks õue viimine tuleb selle liigi välimusele ainult kasuks.

Polster-turdleht (C. socialis). Väga dekoratiivne ja omapärane taim. Lehed teravalt võrdkülgse kolmnurga kujulised ja asuvad varrel tihedalt 1,2 cm läbimõõduga kodarikes. Esmasel vaatamisel jätab mulje plastmassist valatud taimest; vanemad lehed tumerohelised, nooremad võrse tipmised lehed kollakasrohelised. Veebruaris-märtsis õitseb rikkalikult, väikesed valged õied asetsevad lühivarrelistes kuni 10 cm pikkustes õisikutes.

Raik-turdleht (C. lycopodioides). Esmasel vaatlemisel sarnaneb paljus meie tuttava hariliku kukeharjaga, jättes sellest suursugusema ja kompaktsema mulje. Tegu on 15–25 cm kõrguse poolpõõsaga. Varred peenikesed, püstised, veidi harunenud, nelja tiheda reana ümbritsetud soomusjate hele- või tumeroheliste lehekestega. Õied valged ja mõne cm pikkustes õisikutes. Vähenõudlik toataim.

Sirp-turdleht (C. falcata). Üks lihakamate ja kompaktsemate lehtedega turdlehti. Lehed valkjashallikasrohelised, 7–10 cm pikad ja 3–4 cm laiad, sirbikujuliselt kõverdunud, mida on eriti hästi märgata pealtvaates. Õied on erepunased, suures õisikus, mis püsib taimel ilusana augustist oktoobrini.

Ahel-turdleht (C. perforata). Seda eristab eelmistest liikidest see, et tegemist on ripptaimega. Alumised lehed väiksemad (1,5 cm pikkused) ja ülemised üha suurenevad (2,5 cm pikkused), mis teeb varre ülaosa raskemaks.

Lisaks mainitutele kasvatatakse toalillena veel püramiid-turdlehte (C. pyramidalis), südajat turdlehte (C. cordata), keskpäeva-turdlehte (C. mesembryanthemoides), kumavat turdlehte (C. pellucida L. ), kalju turdlehte (C. rupestris Thunb.) ja neljatist turdlehte (C. tetragona L.).

Loe ka neid

Tagasi üles