Ilmatark: Mereefekt on aktuaalne

Foto: Meelis Meilbaum

Kui vaadata lumeolusid, torkab silma, et eriti paks on lumi mere lähedal, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/. Selle peamiseks põhjuseks on mereefekt (inglise keeles lake-effect snow). Alustan tutvustamist pisut kaugemalt.

Omast kogemusest võime ilmselt tõdeda, et kõige suuremad lumesajud ja tuisud on tavaliselt 0 °C lähedase õhutemperatuuri juures. Pilvedes on külmem, kuid siiski enamasti mitte oluliselt madalam kui –10 °C, v.a kõrgetes pilvedes nagu kiud- ja kiudkihtpilved. Selline temperatuuri ja saju tugevuse seos tuleneb sellest, mida külmem on õhk, seda väiksem on selle niiskussisaldus (külm õhk on absoluutses mõttes kuiv, isegi kui suhteline niiskus on kõrge, nt 90%) – seega jätkub vähem veeauru sademeteks. Sellega on seletatav, miks suuremad lumesajud on iseloomulikud just pehme talveilma või sulaga seoses. Ometigi sajab mõnikord laia ja tugevat lund ka päris külma ilmaga – sel juhul on õhuvooludega kandunud kuskilt kohale suurem kogus niiskust ja ilm läheb väga tõenäoliselt tunduvalt soojemaks või on tegu mereefekti lumega.

Mis on mereefekt? Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena rikkalikult sademeid. Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks. Maailmas peetakse klassikaliselt nähtuse esinemiskohaks Põhja-Ameerika järvistut, millest nimetus lake-effect (otsetõlkes järveefekt).

Eestis tekib mereefekt talvel (detsembrist märtsini) eelkõige siis, kui õhuvoolu suund on kirdest edelasse ja Soome laht on jäävaba, kuid selle kohal ca 1,5 km kõrgusel on temperatuur vähemalt –10 °C (kui õhumass on labiilne, tegu tsüklonaalse või frontaalse mõjutusega, võib temperatuur mereefekti ilmnemiseks olla –10 °C-st kõrgem). Sügisel, kui vesi on veel väga soe (10 °C ja rohkem), võib see tekkida juba õhutemperatuuri langemisel alla 0 °C (ikka ca 1,5 km kõrgusel), vahel lisandub äike (septembris, oktoobris).

Nädala lõpuks tõi kõrgrõhkkonna kaguserv ilma külmenemise ja ilmnes mereefekt, mis oli tugevaim 5. veebruari õhtul. Seejärel kõrgrõhkkond nõrgenes, Läänemerele tuli Lääne-Venemaal paikneva madalrõhkkonna lääneserv (tõi Moskvasse lõunatsüklonina eelnevatel päevadel lumetormi), tsüklon liikus üle Eesti ja seetõttu lumesajud jätkusid.

Venemaal on oodata uue antitsükloni tugevnemist, mistõttu ilm on rahulik, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C (ainult neljapäeval on mere lähedal võimalik sula), pole välistatud, et öösiti on selgema ilmaga kuni –15 °C. Alles esmaspäeval (12.02.) liigub madalrõhulohk üle Skandinaavia Läänemerele, toob lund, lõuna- ja kagutuul tugevneb, kuid õhutemperatuur tõuseb päeval 0…–5 °C-ni.