Põllumajanduse palgad jäävad Eesti keskmisele alla

Kvalifitseeritud tööjõu puudus põllumajanduses on tingitud sellest, et viimastel aastakümnetel on maalt ära linna elama mindud.

FOTO: Urmas Luik

Kui suured põllumajandusettevõtted ja talud kurdavad töökäte puuduse üle, siis töötajad tahaksid saada rohkem palka. Maa Elu uuris, millist töötasu põllumajandusvaldkonnas makstakse.

Tegevusvaldkondade kohta palgaanalüüse tegeva Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder märgib, et Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusalal 2017. aasta III kvartalis 1082 eurot, kuid võrreldes 2016. aasta III kvartaliga keskmine brutokuupalk isegi pisut vähenes. „Eesti keskmisest brutokuupalgast on põllumajanduse keskmine brutokuupalk mõnevõrra väiksem,” sõnab Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuuri töötasude uuringu andmed näitavad, et keskmine brutotöötasu oktoobris 2017 oli põllumajanduse tegevusalal töötavatel juhtidel, tippspetsialistidel, keskastme spetsialistidel ja oskustöölistel mõnevõrra väiksem kõigi tegevusalade keskmisest brutokuutöötasust vastavates ametirühmades. „Lihttööliste töötasu oli keskmisega võrreldes põllumajanduses mõnevõrra kõrgem,” avaldab Kadri Seeder.

Põllumajandusjuhtide palgaootus

Palgainfo Agentuuri uuringutes küsitakse töötajatelt lisaks saadavale palgale ka palgaootust – töötajatel palutakse märkida, millistel ametitel nad sooviksid töötada ja milline on oodatud netotöötasu nendel ametitel. „Palgaootus iseloomustab töötaja soovitud palka, aga ka seda, millistel ametitel ta soovib töötada. Töötajad, kes soovisid töötada juhtidena põllumajanduses, metsanduses või kalanduses, soovisid keskmiselt 1975 eurot palka saada (neto), põllumajanduse valdkonna tippspetsialistide netopalgaootus oli 1872, keskastme spetsialistidel 1602, oskustöölistel 1201 ja lihttöölistel 1028 eurot kätte. Võrreldes saadava palgaga on erinevused suuremad juhtide ametirühmas,” tõdeb Seeder.

Seda, et spetsialistid ja oskustöötajad ei teeni põllumajanduses just eriti head palka, kinnitab muugi statistika. Majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kahekohalise koodiga palgastatistika näitab, et taime- ja loomakasvatuse tegevusala keskmine brutokuupalk 2017. aasta III kvartalis oli 1084 eurot. Tähtis on lisada, et EMTAKi kahekohalise koodiga palgastatistika ei hõlma alla 50 töötajaga ettevõtteid, mida põllumajanduses on aga just üsna palju – enamik talusid, ühistud, väikesed põllumajandusettevõtjad ja -tootjad.

Põllumajanduse mitte kõige uhkemaid palku kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti brutoväljamaksete statistika, mille järgi oli keskmine brutoväljamakse taime- ja loomakasvatuses oktoobris 2017. aastal 992 eurot. See oli samuti Eesti keskmisest brutoväljamaksest väiksem. Kadri Seeder rõhutab, et brutoväljamaksete statistika sisaldab ka osalise tööajaga töötajatele tehtud väljamakseid. Osaajaga töötajate osatähtsus on taime- ja loomakasvatuses Maksu- ja Tolliameti väljamaksete statistika alusel keskmiselt 7 protsenti. „Põllumajanduse tegevusala on küllaltki hooajaline ning seda iseloomustab töötajate arvu kõikumine ja erinevused väljamaksetes kuude lõikes,” täpsustab Seeder.

Tööjõud liigub linna

Teisalt on põllumajanduses tööjõupuudus. Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats tunnistab, et kõige suurem probleem on kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkondades. „Kõige raskem on töötajaid leida ametikohtadele, kus on suurem vastutus – näiteks töö loomadega, ja kus on keerukamad tööülesanded – näiteks töö nüüdisaegse tehnikaga,” toob ta välja. Kvalifitseeritud tööjõu puudus on tingitud sellest, et viimastel aastakümnetel on maalt ära linna elama mindud.

„Seetõttu on äärmiselt tähtis maapiirkondade arendamine ja seal konkurentsivõimelise palgaga töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine. Eriti oluline on, et noored maalt ei lahkuks. Eestimaa Talupidajate Keskliidu hinnangul on äärmiselt tarvilik jätkata noorte toetamist, kes alustavad põllumajandustegevust,” lisab Kerli Ats.

Põllumajandusspetsialistide töötasu

Keskmine brutoväljamakse täistööajaga töötajatele taime- ja loomakasvatuses oli Maksu- ja Tolliameti andmetel suurim Järvamaal ja väikseim Hiiumaal. Eesti keskmine täistööajaga töötajale tehtud brutoväljamakse taime- ja loomakasvatuses oli 2017. aasta oktoobris 1022 eurot.

Rohkem täistööajaga põllumajandustöötajaid oli oktoobris 2017 Tartumaal ja Lääne-Virumaal (Maksu- ja Tolliameti andmed), vähem Hiiumaal, Ida-Virumaal ja Läänemaal.

Põllumajandustöötajate soodustused

Hüved või soodustused põllumajanduse, metsanduse või kalandusega tegelevates ettevõtetes:

Töötajatele pakutakse tasuta kohvi, teed ja joogivett.

46 protsenti põllumajandusorganisatsioonide töötajatest saavad organisatsiooni tooteid või teenuseid soodustingimustel.

  1. protsenti ettevõtetest katab erialase täiendkoolituse kulud.

Tavaliselt võimaldatakse paindlikku tööaega – üle poolte töötajatest (65 protsenti) märkis, et nende organisatsioonis seda lubatakse.

Allikas: Kadri Seeder, Palgainfo Agentuur

„60 protsenti põllumajanduse tööandjatest plaanib palgatõusu”

Henry Auväärt, CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht

2017. aastal avaldati 13 protsenti rohkem tööpakkumisi põllumajanduse ja loodusteaduste kategoorias kui 2016. aastal. Kiireim kasv oli kolmandas kvartalis, kus sektori tööpakkumisi avaldati aasta võrdluses koguni 34 protsenti enam. Töökäte nõudlus sektoris ületas meie andmetel tööjõupakkumise kasvu, kuna kandideerimiste arv põllumajandussektoris suurenes tööpakkumiste arvuga võrreldes mõne protsendi võrra aeglasemalt (+9 protsenti).

Praegu on põllumajanduse ja loodusteaduste kategoorias avaldatud ligemale 30 tööpakkumist. Otsitakse lüpsjaid, traktoriste, agronoome, farmitöölisi ja põllumajandusmasinate operaatoreid. Lüpsjatele pakutakse tunnipalka alates 4 eurost kuni 5,50 euroni. Otsitakse ka asendustalunikku, kes täidaks loomakasvatustaluniku ülesandeid tema põllumajandusettevõttes puhkuse või haiguse ajal. Palka pakutakse alates 7 eurost tunnis.

Nende töövõtjate palgaootus, kes on märkinud põllumajanduse ja loodusteadused enda soovitud valdkonnaks, on aastaga kasvanud 4,1 protsenti.

2018. aasta prognoosid pärinevad tööportaali CV Keskus ja sõltumatu uuringute agentuuri Palgainfo Agentuur ühisest tööturu-uuringust, kus osales 2017. aasta sügisel üle 800 tööandja Eesti eri piirkondadest ja tegevusaladelt, kes andsid tööd kokku umbes 66 000 inimesele. Uuringust selgus, et 60 protsenti tööandjatest, kes märkisid tegevusalaks põllumajanduse, metsamajanduse või kalapüügi, plaanisid järgneval poolaastal palgatõusu. Samas mahus tööandjaid plaanis värvata uusi töötajaid. Kolmandik soovis luua uusi töökohti, mis on teiste sektoritega võrreldes märkimisväärselt väiksem näitaja. Lisaks märkis 82 protsenti antud sektori tööandjatest, et töötajate leidmine on muutunud keerukamaks.

Loe ka neid

Tagasi üles