Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Poetomatilt võetud seeme võib kasvuhoonesse haiguse tuua

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Oma tarbeks pole keelatud taimi ka poeviljade seemnetest kasvatada, aga olge topeltvalvsad haiguste suhtes, et need levima ei pääseks.
Oma tarbeks pole keelatud taimi ka poeviljade seemnetest kasvatada, aga olge topeltvalvsad haiguste suhtes, et need levima ei pääseks. Foto: Toomas Tatar

Osa Vahemere maadest meie poeletile jõudvatest tomatitest sisaldavad viirust, mis on maailmas üks majanduslikult kõige ohtlikumaid tomativiiruseid, põhjustades kuni sajaprotsendilist saagikadu.

Toidupoes müüakse järjest põnevamaid tomateid. Talvel, kui aiasõbrad sunnitult jõude istuvad, urgitseb nii mõnigi võileivale lõigatud tomatilt või paprikalt seemne välja ja pistab mulda – põnev ju vaadata, milline taim sellest kasvab.

Paraku võib nii oma kasvuhoonesse tuua mõne taimehaiguse ja see oht pole sugugi teoreetiline, sest Eesti Maaülikooli (EMÜ) lektori Kadri Justi doktoritöö tarbeks analüüsitud Eestisse imporditud tomatitest üle kolmandiku sisaldas ohtlikku viirust.

«Poes müügil olevad tomatipartiid, nagu ka kõik teised puu- ja köögiviljad, peaksid eelduste kohaselt olema haigusvabad, sest on meile saabunud koos fütosanitaarsertifikaadi või taimepassiga ja läbinud piiril taimetervise kontrolli,» tõdeb Just. «Ometi saab tuua markantse näite: oleme katsete käigus meil müügil olevatest imporditud tomatitest leidnud tomati kollase keerdlehisuse ehk koldlehisuse viirust (tomato yellow leaf curl virus, TYLCV), mis on maailma mastaabis üks majanduslikult kõige ohtlikumaid tomativiirusi, põhjustades kuni sajaprotsendilist saagikadu. Üle kolmandiku meie katsetes testitud Eestis müügil olevatest importtomatitest sisaldasid TYLCVd.»

Just tõdeb, et vili või seeme võib haigust kanda hoolimata igati tervest välimusest. Ka nimetatud TYLCV puhul ei esine viljal sümptomeid ja välisel vaatlusel on võimatu nakkust määrata.

«Katsete käigus leidsime viirust ka tomati seemnetest: 10–44 protsenti uuritud seemnetest olid viirusega nakatunud ja kirjanduse andmetel on leitud ka 20–100 protsendi seemnete nakatumist TYLCVga,» räägib Just. «Õnneks seni teadaolevalt taimeviirused inimese tervisele ohtlikud ei ole. Probleemiks on ikkagi taimekasvatajatele põhjustatud saagilangus.»

Justi sõnul on TYLCV katsed näidanud, et enamik nakatunud vilju olid pärit Hispaaniast ja üks Marokost. «Rootsist oleme leidnud positiivseid proove ka Egiptusest, Iisraelist ja Itaaliast imporditud tomativiljadest. Seega on suurem tõenäosus saada selle viirusega nakatunud vili ja seeme Vahemere piirkonnast toodud tomatist,» lisab ta.

Kuna taimeviirused inimesele ohtlikud pole, siis tootmiskasvuhoonest võetud tomat, mis läheb müügiks köögiviljana, ei pea olema taimehaiguste suhtes kontrollitud.

EMÜ taimekaitse teadur Eha Kruus tõdeb, et mingi väega ei jõuakski kontrollida eraldi igat toiduks mõeldud puu- ja köögivilja. «Seetõttu ongi mindud süsteemile, et köögiviljakasvuhoonetes taimetervise inspektorid ei käi, vaid taimede seisundit jälgib agronoom: kui taimekaitse ei mõju, siis silmanähtavalt haiged taimed lihtsalt hävitatakse. Taimetervise kontroll käib reeglina seal, kus risk haigust levitada on suurem – taimse paljundusmaterjali tootjate juures,» selgitab ta. «Tomat on ju poes mitte kui «seemned», vaid ärasöömiseks mõeldud köögivili. Seetõttu polegi mõtet igat tomatit poes kontrollida, kuna üldiselt need eluringlusesse enam ei sisene muidu kui toitained meie endi kehas. Inimese haigused tomatist võetud seemnetega tõenäoliselt ei levi, aga tomatite välispinnal võib neid põhjustavaid mikroobe olla küll.»

Kuidas ära tunda

Ükski seadus ei ütle, et oma tarbeks kasvatades ei või eksperimenteerida poest ostetud viljadest pärit seemnetega või reisilt kaasa toodud lubatud taimedelt pärit seemnetega, aga kindlasti tasub sel juhul arvestada haiguste levitamise ohuga.

«Tuleb tähelepanelikult oma taimi jälgida ja kahtlaste sümptomite korral teavitada Põllumajandusametit, sest kui tegu on ohtliku taimekahjustajaga, eksisteerib teavitamis- ja tõrjekohustus,» rõhutab Just.

TYLCV sümptomid avalduvad lehtedel kolletumise, leheäärte keerdumise, taime kasvupeetuse ja vähenenud (kuni 100 protsenti) viljade moodustumise näol, samuti jäävad viljad kasvult väiksemaks. «Oleme katsetes kasutanud suureviljalist sorti ʻMoneymaker’, mis TYLCVga nakkuse korral moodustas vaid kirsstomati suuruseid vilju,» toob näiteks Just.

MIDA KARTA

Lisaks tomati kollase keerdlehisuse ehk koldlehisuse viirusele (Tomato yellow leaf curl virus, TYLCV) levib seemnetega ka teine tomati söödavust mittemõjutav viirus: pepiino-mosaiikviirus (PepMV). Selle nakkuse sümptomid on taime üldine kasvupeetus ja kollased või tumedad laigud lehtedel ning tumedad triibud lehevartel. Vili võib olla marmorjas.

Ka tubakamosaiigi viirus (TMV) kandub edasi seemnetega ja nakatunud tomativili võib olla ilma sümptomiteta. Nakatunud taimedel on aga lehtedel iseloomulik mosaiikne värvumine. TMV on väga püsiv ning võib nakatunud ja kuivanud taimedes säilida isegi sada aastat.

Tomati mosaiigiviirus (ToMV) levib samuti seemnetega ja tomati vili võib olla ebaühtlaselt valminud välimusega. Varajases arengujärgus nakatunud taim kolletub ja kängub, lehed võivad olla keerdunud ja neil võib esineda nekrootilisi laike.

Põllumajandusamet soovitab:

Ärge tooge reisilt kaasa taimi, seemneid, vilju ega õisi, sest nendes võivad peituda kahjurid ja haigused.

Ärge kasutage külviks toiduks mõeldud viljade seemneid, need ei pruugi idaneda. Samuti võivad need olla saastunud viirushaigustega, mistõttu saaki ei pruugi saada

Tagasi üles