Nurgakivi sai esimene põllumeeste ühistuline ettevõtlus

Tulundusühistu Farm In juhatuse liige Urmas Pallon paneb koos minister Tarmo Tammega uue tehase nurgakivi paika.

FOTO: Dmitri Kotjuh

Imaveresse 7,8 miljoni euroga valmivast õlikultuuride töötlemise tehasest saavad kasu kõik, sest sellega astus Eesti ühistulist tegevust arendavate edukate põllumajandusriikide sekka.

Tulundusühistu Farm In ja osaühingu Farm In Productions juhatuse liige Urmas Pallon sõnas reedel Farm In Productionsi õlikultuuride töötlemise tehasele nurgakivi panekul, et sellele eelnenud kolm aastat kestnud protsess on olnud keeruline. „Kuid tänu loodavale õlitöötlemistehasele lahenevad mitmed valusad probleemid, mis põllumehi iga päev kimbutavad,” kinnitas ta.

Helget tulevikku ootab esimese põllumeeste ühistegevusena valmivalt tehaselt ka eelmisel aastal aasta põllumehe tiitliga pärjatud Tõnu Post. Esmalt tõi ta välja juba selleks koristusajaks valmivad kuivatid, millest oli möödunud aastal suur puudus, kuid veel tähtsam on rapsikoogitehas, kust põllumees saab just meie loomadele kasulikku lisasööta. „Mujalt ostes ei saa me soovitud kvaliteeti, sest tehased on suunatud õli tootmisele ja neil on rapsikook kõrvalprodukt. Meil vastupidi: õli on kõrvalprodukt,” selgitas ta.

Lisaks odava toorme müügile saab põllumees nüüd palju suuremat kasu toodangu müügil. „Töötleme toorme ja jagame omavahel sellelt saadavat kasumit,” sõnas Post.

Veel lisas Post praktilistele arvestustele tuginedes, et oma tehasest saab põllumeestele rapsikooki müüa märksa parema hinnaga. „Nii suudame raha koju jätta kohe mitut moodi, kasu saavad nii ühistulise ettevõtlusega liitujad kui kõik teisedki,” sõnas ta. „Tehas pole suunitletud megakasumile, vaid kasumlikkusele just pikemaajaliselt. Oma tööga jätame rohkem raha koju.”

Et esimene ühistuline ettevõtlus saab alguse just Imaveres ja on nagu ajaloo kordumine, toonitasid nii Urmas Pallon kui ka osaühingu Farm In Productions nõukogu esimees Tarmo Lehiste. Nimelt 110 aastat tagasi 6. veebruaril 1908 loodi Imaveres esimene tegutsema jäänud piimaühistu. „Ju see paik on ühistegevustele soodne, sest tänane (reedel – toim) nurgakivi panek põllumeeste ühistulisele ettevõtlusele on märgiline sündmus,” lausus ta. Et Eesti põllumehed on alati olnud parajad Andresed ja Pearud, on põllumajandus ja ühistegevus riigis arenenud üsna loomulikku rada. „Pärast taasiseseisvumist on ühistegevust käivitada olnud eriti vaevaline, kuid nüüdseks on viis piimaühistut jõud ühendanud ja pannud nurgakivi kogu Eesti jaoks olulisele tootmiskompleksile.”

Kokku pole tuldud mitte ühekordse, vaid pikaajalise kasu pärast ja tuginetakse maaülikooli uuringule ühistegevuse väärtustest. „Pudelikaelaks on põllumeestel korraga suures summas omaosaluse kokkusaamine. Ka siin võiks riik aidata mõelda nii selle kui ka järgmiste ühisprojektide lahendusi, sest põllumeeste tahe teha ühistegevust on tähtis,” toonitas ta.

Eesti Piimatootjate Ühistu ja osaühingu Kehtna Mõis juhatuse liige Märt Riisenberg sõnas, et õlikultuuride töötlemise tehas on põllumajandusvaldkonna viimase aja üks suuremaid ja eredamaid ühistulise ettevõtluse näiteid, tehas pakub teenuseid piimatootjatele ja teraviljakasvatajatele, seeläbi kogu sektorile. „See, et viis piimandusühistut ja 11 põllumajandustootjat panid raha kokku tehase ehitamiseks, näitab, et ühistulisel koostööl on Eestis suur tulevik,” rõhutas Riisenberg, kes on ka piimatootjate-farmerite tulundusühistu EPIKO ja farmisisendeid vahendava tulundusühistu Farm In nõukogu liige.

Osaühingu Farm In Productions õlikultuuride töötlemise tehas on Eesti piimatootjate ühisprojekt, kuhu asutajaliikmetena panustavad Eestimaa Piimatootjate Ühistu, piimandusühistu E-Piim, Saaremaa Piimaühistu, Rakvere Piimaühistu ja AS Metsaküla Piim. Tööstuse projekti on osakapitali investeerinud veel 11 põllumajandustootjat. Ühistute liikmete lautades toodavad piima 30 protsenti Eesti piimalehmadest.

Valminud õlikultuuride tehases hakatakse tootma rapsiseemnest rapsikooki ja rapsitoorõli. Aastas suudab tehas töödelda 42 000 tonni rapsiseemet. Valitud pressimistehnoloogiaga saab töödelda ka teisi Eestis kasvatatavaid õlikultuure, nagu lina, kanep ja sojauba.

Projekti toetatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ligi 2 miljoni euroga. Tehase rajamise eeldatav maksumus on 7,8 miljonit eurot. 

Õlikultuuride töötlemise tehas ehitatakse 1,8 hektarile ja esimene etapp, 15 000 tonni mahutav teraviljahoidla, peab valmis olema 2018. aasta saagikoristuseks. Seal pakutakse osanikele kuivatamis- ja ladustamisteenust. Aasta lõpus häälestatakse ja käivitatakse õlikultuuride pressimisliinid. Koos Eesti Maaülikooli teadlastega viiakse rapsikoogi tootmine vastavusse veiste söötmise nõudmistega. Tehast rajab ehitusettevõte Wesico Project OÜ.

Kommenteerib maaeluminister Tarmo Tamm:

Imaveres ei pandud nurgakivi vaid tehasele, vaid tõendusele, et Eesti põllumees suudab koostööd teha. Lõpuks on mõistetud, et seni, kuni ekspordime kolmandiku toorainest, kaotab nii põllumees kui ka hääbub külaelu. Nii on vastastikusel usaldusel ja austusel loodud projekt eduprojekt, mis annab võimaluse jätta raha Eesti põllumehele. Kõik edukamad põllumajandusriigid kasutavad ühistulist tegevust. Nüüd siis ka Eestis panid põllumehed seljad kokku ja see on väga hea kingitus Eesti Vabariigile sajandaks aastapäevaks.

Tagasi üles