/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/02/07/7552871t1hcb56.jpg)
Jahimehed on käimasoleval hundijahi hooajal küttinud 80 hunti, kellest 19 olid kärntõves.
Kütitud huntidest neljandik oli kärntõves
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäevase seisuga on Võrumaal kütitud 15 hunti ja sellega on sealne küttimise limiit ammendunud. Üheksa hunti on lastud Järvamaal, Lääne- ja Pärnumaal on kummaski maakonnas lastud kaheksa hunti.
Rapla- ja Saaremaal on kütitud kummaski maakonnas seitse hunti, millest Raplamaal lasti viis limiidi järgi ja kaks erilubade alusel. Saaremaal olid vastavad arvud kuus ja üks ning sellega on Saaremaal hundilimiit läbi. Tartu- ja Viljandimaa kütid on tabanud kummaski maakonnas kuus elukat ning Tartumaal on sellega hundilimiit läbi, samas Viljandimaa jahimehed tohivad lasta veel neli looma.
Harju- ja Lääne-Virumaa kütid on tabanud kummaski maakonnas neli looma, Põlvamaa kütid kolm, Hiiumaa omad kaks ja Valgamaa kütid ühe.
19 kütitud hundil on leitud kärntõbi, seda haigust on tuvastatud nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Saare-, Harju kui ka Järvamaal kütitud elukatelt. Eesti Jahimeeste Seltsi teatel on kärntõbi järjest suurem probleem. Kui aastatel 2011-2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastast on see olnud kõrge. Ligi 30 protsenti kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.
Kokku tohib käimasoleval hundijahi hooajal praeguseks suurendatud limiidi järgi küttida 106 elukat. Hooaeg algas novembriga ja kestab veebruari lõpuni.
Eelmisel hooajal kütiti Eestis kokku 114 hunti 117 lubatud hundist.