Eestis tunnustati kahte uut lambatõugu

Dorperi talled karjamaal

FOTO: Caro / Frank Sorge / Scanpix

Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit sai 31. jaanuaril Veterinaar- ja Toiduametilt tegevusload lleyni ja dorperi tõugu lammaste aretamiseks Eestis.

Lleyn ja dorper tõstavad tootlikkust

Sellega tõusis Eestis tunnustatud aretusprogrammide alusel aretatavate lambatõugude arv kolmelt viiele ehk siis Eestis juba aastaid aretatud Eesti valgepealisele (EV) ja Eesti tumedapealisele (ET) lambale ja mõned aastad tagasi ametliku tunnustuse saanud Kihnu maalamba põlistõule lisandusid Eestis juba arvestatavat aretuspopulatsiooni omavate tõugudena lleyn ja dorper.

Eesti lambasektor on kiires arengus, luuakse juurde ja suurendatakse karjasid, kasvab toodangu hulk ja kvaliteet. Tootmise tugevdamiseks on lambakasvatajal vaja ka kvaliteetseid ja tootmisesse sobivaid tõuloomi. Selle eesmärgiga ongi Eestisse imporditud erinevaid lambatõuge. Lleyni ja dorperi tõulambaid on Eestisse toodud ja siinsete lammaste omaduste parandamiseks kasutatud juba kümmekond aastat, nüüdsest on Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidul ametlik tegevusluba lleyni ja dorperi lambatõugude tõuraamatute pidamiseks ja jõudluskontrolli läbiviimiseks. Läbi kohapealse tugeva aretuspopulatsiooni saavad tõulambad Eesti lambakasvatajatele kättesaadavamateks ning seeläbi on oodata ka siinse lambakasvatuse tootlikkuse tõusu.

Dorper

Dorper on ilusate lihavormidega kiirekasvuline lihatõug. Dorperi uted on väga heade emaomadustega ja poegimised on erinevalt mitmetest teistest lihatõugudest kerged, sest talled pole massiivsed. Tõug on aretatud Lõuna-Aafrikas, kuid on kiirelt populaarsust kogunud Austraalias, Euroopas ning Põhja-Ameerikas, Juba kümme aastat on dorperi lambaid peetud ka Eestis ning on siinsete lambakasvatajate poolt väga kõrgelt hinnatud kui vähenõudlik, ent lihakas lambatõug. Dorperi lammas suudab sööta suurepäraselt väärindada ning saab hakkama ka kehva kooslusega karjamaadel. Palju huvi on äratanud ka tõu omadus ise kevadeti kasukat vahetada, mis võimaldab pügamiskulusid kokku hoida.

Lleyn

Lleyni lammas on aretatud Walesis, Suurbritannias, eesmärgiga saavutada heade emaomadustega keskmise kehakasvuga vastupidav põhikarja utt tootmiskarjadele. Lleyni aretustöö eesmärgiks on olnud ideaalse põhikarja ute loomine. Tulemusena on saavutatud viljakas, väga heade emaomadustega, vähenõudlik ning vastupidav utt. Hetkel on lleyni tõug Inglismaal kõige levinum tootmiskarjade põhikarja tõug, keda tootmisel ristatakse lihatõugudega ja saadakse vähema vaevaga palju kiirekasvulisi tallesid. Eestisse jõudsid esimesed lleyni jäärad just seetõttu, et oli puudus tõuloomadest, kes võiksid parandada põhikarja uttede emaomadusi. Tõug on Eesti lambakasvatajate poolt väga hea vastuvõtu leidnud ning igal aastal kasvab kiirelt karjade arv, kus lleyne kasvatatakse.

Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (ELKL) on Eesti suurim ja vanim lamba- ja kitsekasvatajaid ühendav mittetulundusühing. Sellel aastal tähistab Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (varasema nimega Eesti Lambakasvatajate Selts) oma asutamise 90. aastapäeva. Lisaks lambasektori ja liidu liikmete huvide esitamisele on ELKL Eesti suurim lambaaretusorganisatsioon, omades nüüdsest tegevusluba nelja lambatõu (EV, ET, dorper, lleyn) aretamiseks. Liit osaleb aktiivselt lamba- ja kitsekasvatajate huvide eest seismisel sektorit puudutavad seadusloomes, on aktiivne partner Maaeluministeeriumile, PRIA-le ja VTA-le.

Aretusprogrammid on kättesaadavad Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu kodulehel.

Tagasi üles