/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/02/02/7535487t1heed9.jpg)
Üle maailma tähistatakse 2. veebruaril märgalade päeva ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub sel puhul kõiki üles õppima Eesti soode kohta midagi uut või meenutama juba tuttavat.
Eestimaa Looduse Fond ootab soohuvilisi märgalade päevale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soohuvilised on oodatud tutvuma kodulehel soo.elfond.ee ajalooliste fotode, pentsikute faktide ning õppefilmidega Eesti soodest, teatas fondi pressiesindaja BNSile. Kell 10.00-16.45 saab läbi kaamerasilma osaleda Tartus toimuval sookonverentsil, ülekannet näeb aadressil www.uttv.ee.
«Kutsume kõiki üles tundma märgalade päeval huvi meie soodes toimuva vastu: Miks on Eesti sood erilised? Millised liigid soodes elavad? Kuidas käib soode taastamine? Millised sood on iseäranis meeldinud Eesti kirjanikele?» sõnas ELFi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm. «Soode kohta saab uut ja põnevat teada minnes ise sohu sumpama, osaledes soo taastamise talgutel, lehitsedes mõnda õpikut-raamatut või uudistades ringi ELFi soode kodulehel. Hea ülevaate Eesti soodes toimuvast annab ka tänavune märgalade päeva konverents.»
Eesti metsikuim punkt
ELF kogus märgalade päeva eel mitmetelt soouurijatelt ja -huvilistelt möödunud sajandist pärit fotosid välitöödest, uuringutest, laudteede rajamisest, kuivendamisest ning muust soodega seonduvast. Samuti otsisid ELFi eksperdid huviliste jaoks välja mitmed põnevad faktid Eesti soode kohta. Vastuse leiab küsimustele: Milline on Eesti vanim soo? Kus asub kõige metsikum punkt Eestis? Millist sood on kõige rohkem uuritud? Nii fotod kui ka fakte Eesti soodest leiab aadressilt https://soo.elfond.ee/fotod-ja-hitid/.
Soo eri tahkudega saab tutvuda ka üheksast õppefilmist koosnevas seerias «Ah soo!». Koos soosõber Siimuga asutakse läbi kaamerasilma mitmesse Eesti sohu, uuritakse turvast nii geoloogi, bioloogi kui arheoloogi pilguga, selgitatakse, miks on soos olev vesi tume, milliseid taimi võib soos kohata, kust tulevad soohirmud ning miks on tarvis soid hoida ja taastada. Filme saab vaadata aadressil https://soo.elfond.ee/filmid/.
Tüüpiline sookonverents
Reedesel konverentsil alapealkirjaga «Tüüpiline sookonverents - Eesti soode klassika» räägitakse nii sellest, kuidas Eesti soodel läheb, kuidas kulgeb jõgede ja soode taastamine, kuidas droonidega soodes seiret läbi viiakse ning kuidas Eesti märgalad kliimamuutustega võidelda aitavad. Loomulikult räägitakse sooelanikest - loomadest ja taimedest. Päeva lõpus toimub jutunurk «Soode sõda», kus oma muljeid 1970. aastatel toimunud suure avaliku soode debati teemal jagavad selles osalenud pooled. Konverentsi kantakse otse üle UTTVs, samuti on salvestus järelvaadatav. Konverentsi kava leiab aadressilt https://soo.elfond.ee/konverents-2018/.
Märgalade päeva konverentsi korraldab ELF koostöös Tartu Ülikooli, Eesti Märgalade Ühingu, Keskkonnaameti, Tallinna Ülikooli ja Eesti Loodushoiu Keskusega. Konverentsi läbiviimist toetavad Euroopa Liidu LIFE programm, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Märgalade Ühing, Keskkonnaamet, RMK, Keskkonnaministeerium ja Eesti Turbaliit.
Rahvusvahelise märgalade päevaga tähistatakse 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas märgalade kaitseks sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet. Märgaladeks nimetatakse kooslusi, milles on peamiseks taimede ja loomade elutingimuste kujundajaks vesi: jõed ja järved, madalsood, siirdesood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimestikku kuulub üle 2200 märgala, neist 17 asub Eestis.