Märgalade päeva üheks eesmärgiks on pöörata laiemat tähelepanu märgalade säilitamise vajalikkusele ja olulisele rollile meie liigirikkas elukeskkonnas.
Reedel tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva
/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
1. veebruar 2018, 09:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märgaladeks nimetatakse kooslusi, kus peamiseks elutingimuste kujundajaks on vesi. Märgalade hulka kuuluvad näiteks jõgede luhad ja lammialad, madalsood ja rabad, lisaks ka siseveekogud, rannaniidud, roostikud ja madalad merealad.
Tänavu on rahvusvaheline märgalade päev pühendatud linnamärgaladele ning nende üha suurenevale tähtsusele inimeste elukeskkonna ja tervise parandajana. Eesti tuntuimad linnamärgalad on näiteks Pärnu maastikukaitseala, kus lehmad otse linnas rannaniitu hooldavad; Tallinnas linnaelanikele jalutuskäigu- ja linnuvaatluskohaks olev Paljassaare hoiuala või Emajõe äärsed luhad Ropka-Ihaste looduskaitsealal Tartus.
«Paljuski on Eesti visiitkaardiks just meie märgalad, mida võrreldes teiste riikidega on Eestis üsna palju looduslikuna säilinud. Meie maalilised rabad ja madalsood ning nii kevadel kui ka sügisel rändlindudele olulisteks peatuspaikadeks olevad luha- ja rannaniidud meelitavad igal aastal siia loodusturiste kogu maailmast,» nentis keskkonnaminister Siim Kiisler.
Kuid Eesti märgaladki ei ole jäänud inimtegevusest puutumata - eelkõige eelmise sajandi keskpaiga intensiivse maaparanduse tõttu on tänaseks kuivendusest mõjutatud ligi 70 protsenti Eesti soodest, samuti on kadumisohus märjad niidukooslused. Seetõttu on üha tähtsam ohustatud koosluste seisundit parandada.
«Lisaks elurikkuse ja kauni looduselamuse pakkumisele on sood olulised nii puhta vee säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdajatena läbi süsiniku sidumise,» tõi minister Kiisler välja. «Soode ja teiste märgalade hea tervis aitab seega väga otseselt kaasa inimeste tervise säilimisele.»
Praegu on Eestis säilinud umbes 240 000 hektarit lagesoid, millest kaitse all on 170 000 hektarit. 2016. aastal kinnitatud «Kaitstavate soode tegevuskava» näeb muu hulgas ette ka vähemalt 10 000 hektari sooelupaikade taastamist. Tänaseks on taastamistöid tehtud juba umbes 2500 hektaril, sealhulgas näiteks Kuresoos Soomaal, Viru rabas Lahemaal ja Muraka rabas. Tegeletakse ka luha- ja rannaniitude taastamisega. Viimase kahe aastakümne tegevuse tulemusel on tänaseks hoolduses 9700 hektarit rannaniite ja 7700 hektarit luhaniite.
1971. aastal Iraani linnas Ramsaris sõlmitud märgalade kaitse konventsioon on praegu vanim riikidevaheline looduskaitselepe, millega on tänaseks liitunud 169 riiki. Eestis on rahvusvaheliste märgalade ehk Ramsari nimekirja arvatud kokku 17 ala kogupindalaga üle 306 000 hektari. Neist tuntuimad on Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Muraka, Peipsiveere, Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.