Piimarasv on peksupoisi rollist välja saanud

Paljud arvavad end olevat piima vastu allergilised.

FOTO: Urmas Luik

Järjest enam kogub tarbijate seas populaarsust täispiim ehk suure rasvaprotsendiga piim, mille käive võrreldes lahja piimaga moodustas ühes Eesti suures poeketis läinud aastal juba 40 protsenti.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp sõnab, et teadupärast on kõik uus ju unustatud vana. „Täispiimal on omamoodi nostalgiline maitse, mida tänane pereema mäletab veel oma vanaema maakodust saadud laudalehma piimast,” ütleb ta. Täispiima edukust kinnitab ka Rimi pressiesindaja Katrin Bats: kliendid on täispiima omaks võtnud ja seda näitab asjaolu, et täispiima müügikogus on kahe viimase aasta võrdluses tõusnud ligi kümme protsenti.

Sirje Potisepp, mis on täispiima populaarsuse taga?

Ühest küljest kindlasti see, et ühe toitumiseelistuse suunana pöördutakse tagasi maalähedaste maitsete juurde – soovitakse süüa toitu, mis oleks võimalikult lähedal toodetud, vähe töödeldud ning mille maitse oleks võimalikult ehe ja naturaalne. Samuti on selle taga inimeste teadlikkuse kasv. Kui veel mõned aastad tagasi oli palju neid, kelle jaoks igasugune rasv oli kurjast ja kes parema tervise nimel väherasvaseid tooteid eelistasid, siis nüüd on piimarasv peksupoisi rollist välja saanud. Mõistetakse kvaliteetse piimarasva kui asendamatu toiduaine kasulikkust ja sellest tendentsist oli osaliselt tingitud ka näiteks mullune võikriis.

Mida täispiim tähendab? On ju seda kutsutud ka maapiimaks.

Tuleb eristada toorpiima ja täispiima. Toorpiim on see, mis pärineb lehmalt ja mida ei ole ühelgi moel töödeldud. Maaülikooli teadlased on kindlaks teinud, et toorpiimas võivad lisaks ohtratele kasulikele organismidele sisalduda ka haigustekitajaid, mistõttu soovitasid uuringu läbiviijad kohustada toorpiima müüjaid lisama pakendile info riskide kohta ja soovituse piima enne tarbimist kuumtöödelda.

Täispiim, mida eheda maitse ja rammusama koostise tõttu tuntakse ka maapiima nime all, on piim, mille ohutuses saab olla sada protsenti veendunud. See on läbinud meiereis pastöriseerimisprotsessi ja kõikvõimalikud kvaliteedikontrollid, mis tagab, et toorpiimas leiduda võivad bakterid on kahjutuks tehtud.

Täispiima küll kiidetakse, kuid teisalt peljatakse suurt rasvaprotsenti. Kas piimarasva peaks kartma, kui tahetakse hoida saledat joont?

Kuna toiduliit on tippspetsialiste kaasates aastaid teinud piima ja piimatoodete teavituskampaaniaid, olen teemaga kursis. Heade rasvade kaasamine toidusedelisse pigem soodustab saleda joone hoidmist ja piimarasv on üks headest rasvadest, mida toitumiseksperdid soojalt soovitavad. Väga range režiimiga kaalujälgijal võib olla küll menüüs piimarasv arvel, kuid üldjuhul peaks piimarasv olema küll viimane asi, mida kaalutõusu hirmus vältida. Piimarasv on teadlaste hinnangul üks kergemini omastatavaid koostisosi piimas.

Mis saab siis 2,5protsendilisest piimast, kas tervislikum oleks see külmkapis täispiima vastu vahetada?

Kindlasti ei kao 2,5protsendiline piim lettidelt ja selle tähtsust eestimaalase toidulaual ei asenda niipea miski. 2,5protsendiline piim sobib suurepäraselt toiduvalmistamiseks ja joogipiimaks, kuid on tõsi, et kiiresti kasvavate laste puhul tasub kindlasti vaadata suurema rasvasisaldusega toodete poole, et toetada sellega nende arengut. Seega on hea, et selliseid tooteid meie turul üha rohkem saada on.

Kuidas suhtuda välismaal piima, mis on sageli veel väiksema rasvaprotsendiga?

Piima ja muude toitude rasvaprotsent on paljuski kinni kultuuris, traditsioonides ja toitumisharjumustes. Mujal maailmas on hirm vähe töödeldud piimas sisalduvate võimalike bakterite ees olnud ajalooliselt suurem ning Lääne-Euroopas kohtab toidupoes naturaalse piima asemel palju rohkem kõrgpastöriseeritud piima. Ka rasvahirm on nendes kultuurides jõudnud mõnevõrra sügavamalt juurduda. Samas suunda üha suurema naturaalsuse poole on juba ammu märgata ka nendes riikides ja pole kahtlust, et ajapikku hakkavad nemadki jälle hindama rohkem suurema rasvasisaldusega lehmapiima.

Loe ka neid

Tagasi üles