Kui põranda praktilisus on esikohal

Kitsefarmis on põrandamaterjalide valikul olulised niiskuskindlus ja kergesti hooldatavus.

FOTO: Arvo Meeks

On palju ruume, kus põrand peab olema niiskuskindel ja kergesti hooldatav, aga samas hügieeniline ja turvaline ning miks mitte ka nägus. Olgu nendeks siis majandus- ja ettevalmistusruumid farmis, tööstusruumid, köögid, laod, töökojad.

Mitu nendesse sobivat materjali leiavad praktilisuse tõttu üha laiemat kasutamist kodudeski. Maa Elu palus teemat kommenteerida osaühingu Mapri Ehitus ostujuhil Veiko Praksil ja veerandsaja tegevusaastaga Eesti põrandakatete turul kindla koha leidnud aktsiaseltsi Floorin spetsialistidel Tarmo Titovil ja Urve Iheril.

„Peamised omadused, mida sellistes ruumides vajatakse, on tugevus (vastupidavus raskustele, kriimustustele jne), lihtne puhastatavus ja hügieeninõuetele vastamine, niiskus- ja libastumiskindlus. Praegu arvestatakse veel liiga vähe ergonoomikaga, aga seisev töö ja kõval pinnal töötamine väsitab ja tekitab jalgadele mikropõrutusi. Siinkohal võiks kasutusele võtta kasvõi töökohtade kaitsematid, mida saab kasutada nii pehmenduse kui ka turvalahendusena, et vältida libastumist,” leiab Tarmo Titov aktsiaseltsist Floorin. Tema kolleeg Urve Iher lisab, et ruumides, mida peab saama lihtsalt puhastada ja desinfitseerida, kasutatakse nende firma valikust peamiselt keraamikat, vinüülkatteid ja libastumiskindlat PVCd. Viimase puhul saab ka seinad katta lihtsalt pestava vinüülkattega. Veel kasutatakse kõvendiga betooni või kummikatteid ja vägagi populaarne on isetasanduv epoksiidmass ehk epo.

Mapri Ehituse ostujuht Veiko Praks selgitab, et materjali valikul lähtutakse konkreetsele ruumile esitatavatest nõuetest ja kasutusintensiivsusest. Peamised valikud on betoon, keraamiline plaat, epo ja vahest ka PVC, aga viimase osakaal on epo arvelt kahanenud. „Kui kümme aastat tagasi domineeris keraamika, siis viimastel aastatel just epo. Sellel on kindlad põhjused: aeg, kvaliteet ja praktiline pool. Ajaliselt võimaldab epo kiiremini ja kompaktsemalt tulemuseni jõuda. Keraamilisi plaate kasutades on protsess aeglasem ja võimalikke eksimusi rohkem. Epo miinus on väiksem kulumiskindlus ja aluspind peab olema nõuetele vastav: tasasus, niiskus, õhutemperatuur jne. Meie ettevõttel on keskeltläbi 5–8 objekti aastas, kus selliseid põrandaid on vaja teha, ja praegu on esikohale kerkinud epo.”

Tarmo Titov tõdeb, et epo eelis on tugev pealispind ja suur kemikaalisisaldus, aga sellel on ka miinuseid. „Väga tähtis on aluspõranda kvaliteet. Epo puhul võib iga väiksemgi aluspõranda liikumine põhjustada prao tekkimise, mis tuleb viivitamatult parandada, et see edasi ei liiguks ja paranduskoht on alati märgatav. Tulemuse kvaliteet sõltub väga suurel määral aluspõranda ja teostuse kvaliteedist. Jätkuvalt on ikkagi olemas korralik nõudlus keraamiliste plaatide, PVC- ja vinüülkatete järele.”

Valik olgu läbimõeldud

Materjalivalik tehakse Urve Iheri kinnitusel ikka konkreetse vajaduse järgi. „Suurtööstusel ja väiketalunikul on põrandamaterjalile tõenäoliselt üsna erinevad nõudmised. Raske on võrrelda näiteks Rakvere Lihakombinaadi ja Ärma talu vajadusi. Laias laastus tuleb tõdeda, et valik on muutunud teadlikumaks. Enam ei ole küsimus lihtsalt pindade katmises, vaid tahetakse saada lihtsalt hooldatavaid, turvalisi ja kestvaid lahendusi. Eriti just vinüülkatete puhul arvestatakse eri karedusastmetega, et põrand ei oleks kriitilistes tingimustes libe, aga oleks samas lihtsalt puhastatav. Keraamilistel plaatidel saab kasutada epovuuke, mis on palju tihedamad ja lihtsamini puhastatavad kui tavalised vuugisegud.”

Põrandakatete hinnast rääkides ütleb ta, et need on erinevad, aga kui eesmärk on lihtsalt hea, turvaline ja veetihe lahendus, jääb hind umbes paarikümne euro kanti ruutmeetri eest. Epo eest tuleb sõltuvalt karedusastmest, nõutava ruumi kasutusintensiivsusest ja teistest tingimustest Veiko Praksi andmetel maksta 15–35 eurot. „Kuna pinnad on tihti suured, siis meie teada tehakse valik peamiselt hinna järgi ja kasutatakse ka teise sordi materjale,” täiendab Titov.

Arvestada tuleb sellegagi, et epopõrandaid teevad reeglina konkreetselt sellele spetsialiseerunud asjatundjad, aga näiteks keraamiliste plaatide paigaldusel usaldatakse tavaliselt ehitajaid. „Ikka on hea, kui töö teevad ära inimesed, kes seda oskavad. Eestis pole seni suurt vahet, mida paigaldatakse, pigem sõltub hind ruutmeetrite hulgast. Keerulisemal objektil soovitame ikka kasutada professionaalide abi, eriti kui vajatakse veetihedaid pindu. Täpseid teadmisi ja kogemusi nõuavad äravoolud ja ülespöörded,” lisab Iher.

Uutele põrandakattematerjalidele mõtlevad peale uute hoonete ehitajate üha enam ka vanemate ruumide või hoonete uuendajad. „Kui juba tehakse, siis vahetatakse kõik välja,” ütleb Veiko Praks.

„Üha olulisemaks muutub inimeste töökeskkond – kui hästi see vastab nende vajadustele ja soovidele, kas see on piisavalt turvaline, kas hoolduskulu on mõistlik. Tegelikult kestab nüüdisaegne ja kvaliteetne lahendus pikka aega ja võimaldab kärpida ekspluatatsioonikulu,” soovitab Iher ettevõtete ja kodude põrandad kriitilise pilguga üle vaadata ja vajadusel asjatundjatega nõu pidada.

Tagasi üles