Esimesse kaitsekategooriasse kuuluva haruldase poropooriku kaitsmiseks tuleb hoiduda metsa majandamisest seene elupaikades.
Kaitsekava keelab puuseene elupaikades metsa majandamise
Poropoorik on äärmiselt ohustatud torikseen ehk rahvakeeli puuseen, mis kasvab põlismetsades, kuuskede lagunevatel lamatüvedel. Seent on Eestis leitud vaid kuuest asukohast ning ka Euroopas on poropoorik harvaesinev liik.
Uued kasvukohad
Esimest korda leidis Erast Parmasto poropooriku 1969. aastal Järvselja põlismetsast. Kui varasemalt leiti poropoorikut vaid Muraka ja Järvselja kaitsealade metsadest, siis viimase kahe aasta jooksul on leitud uued kasvukohad ka Alam-Pedja kaitsealalt ja Karula rahvuspargist.
Kuna poropoorik on seotud põlismetsade ja kuuse lamatüvedega, ohustab teda metsamajandus, eriti kuusikute raie ja lamapuidu eemaldamine. Selleks, et paremini mõista selle haruldase seeneliigi seisundit, ohutegureid ja planeerida liigi seisundi parandamist Eestis, on nüüdseks välja töötatud poropooriku kaitse tegevuskava.
«Kõige olulisemateks tegevusteks seene kaitsel on kõigi teadaolevate poropooriku leiukohtade säilitamine ehk metsa majandamisest hoidumine liigi kasvukohtades ning uute võimalike leiukohtade inventuur. Kõigi seni teadaolevate poropooriku leiukohtade kaitse on tagatud looduskaitsealadel kehtiva kaitsekorraga, vajadusel võetakse kaitse alla ka uued elupaigad,» selgitas Eike Vunk, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.
Puuseente olemasolu on hea metsa loodusliku seisundi ja elurikkuse näitaja – mida rohkem on põlismetsas sellised seeni, seda kõrgem on metsa üldine liigirikkus. Poropoorikul, nagu ka teistel torikseentel, on puidu lagundajatena oluline roll metsa aineringes, kui puidu lagundamisel vabanevad mulda taimekasvuks vajalikud ained.
Kinnitatud poropooriku tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.
Varasemalt on Keskkonnaamet kinnitanud tegevuskavad veel neljale ohustatud ja I kaitsekategooria seeneliigile: krookustorik, leht-kobartorik, lilla põdramokk, lõhe-lehtervahelik.