Keskkonnaministeerium: riigikontroll pole muudatusi arvesse võtnud

Reoveepuhasti Lääne-Virumaal

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Keskkonnaministeeriumi hinnangul pole riigikontroll oma auditis võtnud arvesse 2016. aastal tehtud muudatusi, mille eesmärk on viia Eesti õigusesse tasakaalustatud väetamise põhimõtted ja seada täiendavaid veekaitse nõudeid põllumajanduse mõju vähendamiseks veekeskkonnale.

«Osa muudatustest on üleminekuajaga ning jõustuvad järgmisel aastal, sestap on praegu ennatlik taas hakata seaduseid muutma, kui me pole veel näinud, kas tehtud muudatused on piisavad,» teatas keskkonnaministeerium.

Reostuses on ministeerium ühel nõul

Keskkonnaministeerium nõustub riigikontrolliga küsimuses, mis puudutab põllumajandustootmisest tulenevat pinna- ja põhjaveereostust. Eelkõige on see probleemiks kaitsmata põhjaveega aladel, kus iga-aastased seiretulemused näitavad nitraatide kasvu põhjavees. Riigikontroll tõi oma auditis välja, et põhjavee seire ja uuringud ei ole seni andnud head ülevaadet sellest, kui suur on koormusallikate põhjustatud mõju.

Riigikontroll: Eesti ei jõua Euroopa Liidu tähtajaks põhjavee olukorda parandada

Seirevõrgu loomisel on keskkonnaministeeriumi teatel lähtutud põhimõttest, et seirevõrgu tihedus oleks suurem kõrge inimtegevuse mõjuga piirkondades, nagu näiteks Tallinnas ja Ida-Virumaal. Põhjavee seire edasi arendamiseks on ministeeriumil kavas ka uuring, millega vaadatakse kriitiliselt üle kogu seirevõrk, uuring valmib 2019. aastal.

Tagatisraha süsteem ootab uuringutulemusi

Riigikontroll teeb oma auditis ettepaneku analüüsida tagatisraha süsteemi vajadust kindlustamaks, et pärast kaevandamise lõppemist oleks kõigile kaevandamisest mõjutatud majapidamistele kättesaadav puhas joogivesi.

Selline uuring, mille alusel saaks tagatisraha süsteemi välja töötada, valmib mais ning pärast uuringu valmimist kavandab ministeerium täpsemaid tegevusi, kuidas tulevikus tagada põhjaveele tekitatud kahju likvideerimine.

Riigikontroll hindas, kas keskkonnaministeeriumi ning maaeluministeeriumi korraldatud tegevused tagavad, et inimestele oleks tagatud ohutu joogivesi nii praegu kui ka tulevikus ning et säiliksid põhjaveest sõltuvad jõed, järved ning sood. Põhjavett mõjutatavatest tegevustest auditeeriti põllumajanduse, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamiste reovee, maavarade kaevandamise ning veevõtuga kaasnevate mõjude ohjeldamist.

Eesti 39 põhjaveekogumist on halvas seisundis või heas, kuid ohustatud seisundis 18. Euroopa Liit on seadnud veekeskkonna seisundi parandamisele eesmärgid – kõik veekogud ja põhjavesi peavad 2021. aastaks, osa hiljemalt 2027. aastaks, saavutama hea seisundi.

Riik eraldab aastatel 2015–2021 veemajanduskavadega põhjavee seisundi kaitseks 58 miljonit eurot. Sellele lisanduvad samal perioodil joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritav 140 miljonit ning maaelu arengukava veekaitsega seonduvad toetused 260 miljonit.

Loe ka neid

Tagasi üles