Metsaühistud kasvatavad liikmete arvu

Puhkehetk bioloogilise mitmekesisuse õppepäeval Luitemaal.

FOTO: Erakogu

„Ühistutel on Eesti metsanduses kanda järjest olulisem roll. „Väga suur osa Eesti metsast ja maast on eraomandis, ühistud aitavad omanikul omanikuks jääda. Ühistud ei kutsu kedagi üles oma metsa või maad müüma, vaid püüdlevad selle poole, et need ei jääks hooletusse. Meie oleme abikäsi, mis omanikku aitab. Metsaomanikke on väga erinevaid, neist enamik tegeleb igapäevaselt hoopis millegi muuga, ühistu aitab metsa korras hoida ja seda majandada,” selgitab MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees Kadri-Aija Viik.

Kindel ja lihtne lahendus                                                                                         

Enamasti jõutakse ühistuni metsaomandiga seotud murede ja küsimuste kaudu. „Omanikuks olemine ei peaks kellelegi peavalu valmistama. See eeldab, et inimene teab, mida metsas teha ja mida ta selle eest saab. Ühistus on vajalikud teadmised kõik olemas,” kommenteerib Viik. Metsaomanikeni on jõudnud sõnum, et nad ei pea iga päev oma metsa pärast muretsema, neil on ühistute näol olemas tugi, kust küsida nõu või tellida teenused. Inimesele jääb otsuste tegemise vaev.

Eestis on umbes 110 000 metsaomanikku, kellest laias laastus üks kümnendik ehk 11 000 juba kuulub mõnda ühistusse ja see protsent kasvab järjekindlalt. Nüüdseks on metsaomanike ring enamasti välja kujunenud, on küll ka pärimist ja kinkimist, aga domineerib ostmine ja müümine, kus midagi juhuslikku ei ole.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud sündis 2012. aastal pärast seda, kui mitmed Valga-, Viljandi- ja Pärnumaa metsaühistud otsustasid liituda. Mittetulundusühinguna tegutsetakse põhjusel, et nii on liikmetel suurem kaasarääkimisvõimalus – igal liikmel on üks hääl, olgu tal metsa nii palju või vähe kui tahes. „Varemgi hästi toiminud ühistud tunnetasid vajadust edasi minna, aga kvaliteedi tõstmine eeldas mahu kasvu. Kutsusime veelgi laiemat ringi ühistuid meiega liituma, aga alustasime nendega, kellega asjadest ühtmoodi aru saime. Kellega liitunud pole, nendega teeme lihtsalt koostööd. Ühinenud Metsaomanikel on soov kaasata võimalikult palju erametsaomanikke, sest suurem liikmete arv annab parema võimaluse tööd planeerida ja korraldada,” tutvustab Viik enda juhitavat organisatsiooni, kus praegu on 750 liiget, kellele kokku kuulub 170 000 hektarit metsamaad.

Nõustamisest müügini

 „Metsaomanikku abistab ühistu kõigepealt esmase nõustamise kaudu. Metsamajanduslikel tegevustel ja toetuste taotlemisel on meil abiks metsakonsulendid, metsameistrid ja piirkonnajuhid. Eesmärk on olla metsaomanikule võimalikult lähedal ja kättesaadav, mistõttu ongi meil esindajad Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal. Pakume kvaliteetset ja professionaalset abi kõikides metsandustegevustes: nõustamine, toetuste taotlemine, metsauuendus, raie. Korraldame igal aastal raieid umbes 60 000 tihumeetri mahus ja vahendame metsataimi, mullu kogunes 1,2 miljonit taime. Kui võimekust jagub, pakume teenuseid ka neile, kes ühistu liikmed pole. Hinnad on „omadele” mõistagi soodsamad, näiteks raie korraldamisel maksab liige 1,7 ja teised 2,5 eurot tihumeetri eest. Äriühingute küsitav hind jääb tavaliselt 3–4 euro kanti.” Liikmemaks on ühistus hektaripõhine. Aastane miinimumsumma on 10 eurot, muidu 20 senti metsamaa hektari kohta.

Palju küsimusi esitatakse toetuste kohta. „Juhtub, et metsaomanik ei teagi, et tal on võimalik toetust saada, tuletame talle seda meelde. Näiteks sihtkaitsevöönditega seotud Natura 2000 toetust on makstud juba neli aastat, aga ikka veel on neid, kes ei tea selle olemasolust midagi. Nii võib kaotada päris suure summa. Kui administreerimine on meile usaldatud, ei peagi metsaomanik muud tegema, kui hiljem oma pangaarvet vaatama. Kuigi võtame väikese teenustasu, on väga paljud rahul, et ise ei pea üsna mahuka asjaajamisega tegelema,” kinnitab Viik.

Kui paljud müüvad oma metsa oksjoni kaudu, siis Ühinenud Metsaomanikud läks teist teed. Kasvavat metsa ei müüda enampakkumisel, vaid korraldatakse ise raied ja müüakse 98 protsenti puidust tulundusühistu Eesti Puidumüügikeskus kaudu, mille asutasid 2013. aastal neli metsaühistut, sh Ühinenud Metsaomanikud. Puidumüügikeskuse ülesanne ongi müüa metsaühistute puitu võimalikult hea hinnaga ja metsaomaniku jaoks võimalikult lihtsalt. „Oleme katsetanud ja jõudnud tulemuseni, et meie teenuseid kasutades ja meie kaudu müües metsamüüjad enamasti võidavad. Ühistu marginaal on väike, oleme MTÜ ega pea teenima kasumit. Meie kaudu müües on müüjal lisagarantii, sest kogu arveldamine käib ühistu kaudu ja keegi rahast ilma ei jää. Kui keegi meile maksmisega viivitab, saab metsaomanik oma raha ikkagi õigel ajal kätte. Ühistu maksab ka ülestöötajatele, nendelgi ei ole raha kättesaamisega muret. Mõlema poole jaoks on riskid hajutatud.” Metsa ülestöötamisel kasutab ühistu kontrollitud usaldusväärseid koostööpartnereid.

Ühistu lisategevus on laia teemaderingi katvate koolituste ja infopäevade korraldamine. „Üks populaarsemaid on olnud hooldusraiekoolitus. Palju huvilisi toovad kokku toetusi, säästvat metsamajandamist, aga ka bioloogilist mitmekesisust käsitlevad üritused. „Korraldame 3–5 tasuta koolitust aastas ja huvipuuduse üle kurta ei saa. Võimalusel õpetame ja arutame kõigi teemade üle välitingimustes, sest üks õige metsaomanik slaidide vaatamisest tavaliselt vaimustatud ei ole.”

Tihe koostöö on Ühinenud Metsaomanikel sihtasutusega Erametsakeskus. „See on nagu metsameeste PRIA ja sellel on ka teabekeskuse sisu. Aga metsaühistute katusorganisatsioon on MTÜ Eesti Erametsaliit, kes tegeleb seadusloome ja poliitikaga ning kelle kaudu on ka meie ühistu liikmel võimalik talle olulistel teemadel kaasa rääkida,” selgitab Viik.

FSC grupisertifikaat lisab väärtust

Säästva metsamajandamise ehk FSC rahvusvahelise grupisertifikaadi saamine eeldab jõupingutusi ja nõuete täitmist kontrollitakse rangelt: tööjõudu koheldakse õiglaselt, metsa majandatakse säästvalt, metsaomanikul on pikaajaline finantsplaan jne. Esimesena Eestis sai FSC sertifikaadi 2001. aastal RMK, nüüdseks on see veel mitmel Eesti metsamajandajal, nende seas ka MTÜ-l Ühinenud Metsaomanikud. „FSC grupi liikmed peavad täitma päris paljusid täiendavaid nõudeid ning see lisab kohustusi ja kulusid, kuid annab ka eeliseid. Otsest kasu saab metsaomanik puidumüügil. Eriti kõrgelt hindavad sertifikaadi olemasolu äriühingud, sest sertifitseeritud puidu tihumeetri eest makstakse näiteks hetkeseisuga euro rohkem kui ilma sertifikaadita puidu eest. Kui kogus on suur, on võitki suurem. Turu madalseisu ajal nõutigi ainult sertifitseeritud puitu. Paljudes riikides, näiteks Suurbritannias ja Saksamaal tahavad tarbijad FSC märgi abil veenduda, et nende ostetud kaup on tehtud kestlikult majandatud metsast pärinevast puidust,” selgitab Viik. FSC grupiga on liitunud 52 Ühinenud Metsaomanike liiget, kes majandavad ligikaudu 60 000 hektarit metsamaad ja kellest kaks kolmandikku on eraisikud ja kolmandik äriühingud. Kui pidada silmas eraisikutest metsaomanike arvu, ollakse Baltimaade suurim FSC grupp.

Tänavuse talve kohta ütleb Kadri-Aija Viik, et muidugi on metsamees raskes seisus. Hädas olid nii metsaomanikud kui ka ülestöötajad. „Vähemalt kaks kuud läks raisku, aga õnneks külm lõpuks saabus. Kõigil on pikk tööjärg ees, masinad huugavad täistuuridel. Aga pole halba ilma heata, oleneb, kelle mätta otsast vaadata: puidu, eriti küttepuu hind on tõusnud rekordilisse kõrgusse. Vaatasin just ühte akti ja veendusin, et kui oleks sama puidu ära müünud pool aastat tagasi, oleks tihumeetri eest saanud 15–18 eurot vähem kui praegu. Metsaomanik, kes sai kuidagi raie tehtud või vähemalt alustas sellega ja praegu müüb, on kõva võitja. Kõige tavalisem küttepuu maksis eelmisel aastal kõige rohkem 19 eurot, praegu räägime 30 eurost. Hinnatõusu põhjus on see, et on olnud kaks erakordselt viletsat talve. Eelmise aasta lõpus ütlesime kõigile, et kui saate, ärge küttepuuga üldse tegemist tehke, las need tükid seisavad. Sel aastal soovitame vastupidi alustada küttepuust. Palgi hind nii drastiliselt ei muutu, küttepuu on defitsiit.”

Jutu lõpetuseks ütleb Viik, et ükski metsaomanik ei peaks pelgama ühistutega suhtlemist. „Tulge ja küsige, keegi teid vägisi enda külge siduma ei hakka. Tulge mitmekesi, pidage nõu, võtke aega ja tehke rahulikult oma otsus. Meie tegutseme maksimaalse läbipaistvusega ja vastame kõigile küsimustele.”

Populaarne

Tagasi üles